Tallinna reoveest leiti lastehalvatuse viirust

Reovee puhastusjaam. Foto: Tiina Kõrtsini / Õhtuleht

Septembrikuu ajakirjas Journal of Virology avaldati uurimus, millest selgub, et Tallinna kanalisatsioonist on aastaid leitud polioviirust, mis on tuntud kui lastehalvatust põhjustav viirus. Terviseameti kinnitusel ei ole muretsemiseks siiski põhjust.

Polioviirust on Tallinna reoveest leitud alates 2002. aastast, kirjutatakse ajakirjas Journal of Virology. Reovee seiret teeb Eestis terviseamet ning selle epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari kinnitusel on reoveest kõnealust viirust leitud tegelikult aastakümneid.

«Leitud on polioviiruse vaktsiintüve, see pärineb vaktsiini seest. See ei ole metsik tüvi, mis haigust esile kutsub. Vaktsiini sisse pannakse teatud viiruse inaktiveeritud tüved ja need haigust esile ei kutsu,» selgitas Kutsar. Samas nentis ta, et pole võimalik garanteerida, et mingisugusel hetkel ei muutu vaktsiinviirus haiguse tekitajaks. «Sellel põhjusel uuritakse neid polioviiruse tüvesid, mis pärinevad ka vaktsiini seest,» kinnitas Kutsar.

«Eestis teostatakse reovee seiret poliomüeliidiviiruse suhtes küll ja aeg-ajalt leitakse reoveest ka vaktsiinitüve polioviirust, kuid vaktsiinitüve polioviirus on nõrgestatud ja tema kogus reovees on väga väike,» kinnitas terviseameti peaspetsialist Irina Filippova.

Polioviirus põhjustab poliomüeliiti ehk lastehalvatustõbe. Lastehalvatus on äge viiruslik nakkushaigus, mida iseloomustab sageli kesknärvisüsteemi kahjustus, mis avaldub lõdva halvatusena. Polioviirus kuulub enteroviiruste hulka ning esineb kolme erineva serotüübina.

Nakkusallikas on haige inimene või viirusekandja, kes eritab viirusi roojaga ja ülemiste hingamisteede sekreediga. Nakkuse ülekanne toimub inimeselt inimesele kas fekaal-oraalselt peamiselt saastunud toiduga, veega ja esemetega või respiratoorselt.

Eesti üks väheseid, kes reovett uurib

Tekitajad satuvad organismi sooletrakti või hingamisteede limakesta kaudu.

Eestis ei ole viimaste aastate jooksul registreeritud ägeda lõdva halvatuse juhte. Viimased poliomüeliidi haigusjuhud esinesid Eestis 1961. aastal.

Poliomüeliidi vastu hakati terviseameti kinnitusel vaktsineerima lapsi alates 1959. aastast. Immuniseerimiskava raames vaktsineeritakse Eestis kõiki lapsi poliomüeliidi vastu tasuta. «Viimaste aastate jooksul on 2-aastaste laste hõlmatus vaktsineerimisega WHO poolt nõutaval tasemel,» lisas Filippova.

«Reovett uuritakse Euroopas väga vähestes riikides. See on Eesti suur eelis, et 1960-ndate teisest poolest alates oleme me suutnud säilitada polioviiruse uuringu,» ütles Kuulo Kutsar. Sarnast uuringut viiakse läbi ka Helsingis ning ka seal on reoveest leitud vaktsiiniviirusi. «Võimalik on avastada ka teisi enteroviirusi, aga me neid ei uuri,» lisas Kutsar.