Veenilaiendite tekkimist üldjuhul vältida ei saa, kui pärilikkus või elustiil neid soodustavad. Enamasti on silmale nähtav veenilaiend siiski kosmeetiline probleem, mis vere vooluhäiret ei põhjusta.
Veenilaiend - eluaegsed kaaslased
6. oktoober 2013, 21:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli Kliinikumi veresoontekirurg dr Toomas Ellervee sõnul on veenilaiendid üks veenipuudulikkuse avaldusvorme ning selle sümptomid paraku iseloomulikud ka teistele haigustele, kirjutab Kadri Haavajõe ajakirjas 60+.
Väsimus ja raskustunne jalgades, tursed, säärelihaste krambid ja sipelgate jooksmise tunne esinevad ka mitme närvihaiguse, südamehaiguse ja liigesehaiguse korral.
«Veenilaiendid, eriti kapillaarsed, on silmaga näha, küll siis need ka süüdi on! Aga ei!» selgitas arst, miks arvatakse, et kehva enesetunde taga on veenilaiendid. Samasuguseid kaebusi võib põhjustada ka töö ja elustiil. «Veenihaigust peaks kahtlustama alles siis, kui teised kaebusi põhjustavad faktorid ja haigusseisundid puuduvad,» lisas ta.
Dr Toomas Ellervee toob näite uuringust, kus pea neljandikul juhtudest ei olnud jalgadel näha ühtegi veenilaiendi vormi, verevoolu häiret ei olnud, küll aga esinesid jalgade raskustunne ja väsimus, tursed, öised lihaskrambid. Pooltel juhtudel oli tegemist nahasiseste kapillaarsete laienditega, verevoolu häiret ei olnud, aga esinesid kaebused. Ainult viiendikul juhtudest olid nii nähtavad veenilaiendid, mõõdetav venoosne verevooluhäire kui ka kaebused.
«Selle ja paljude teiste uuringute alusel saab väita, et enamasti on silmaga nähtav veenilaiend kosmeetiline probleem, mitte haigusseisund,» võttis ta kokku.
Veenilaiendite tekkimise põhjus pole dr Ellervee sõnul päris selge. Selles on osa nii pärilikkusel, liigsel kehakaalul, pikaajalisel püstisel tööasendil, vanusel ja rasedusel.
Uuringute andmetel on eakamatel veenilaiendeid oluliselt rohkem. Alla 30aastaste seas on veenilaiendeid umbes 6–15 protsendil, üle 60aastaste seas aga 50–60 protsendil inimestest.
«Enamasti (kuni 70% juhtudel) on vanemas eas tegemist kapillaarsete laienditega, mis vere vooluhäiret ei põhjusta,» lohutas dr Ellervee.
Veenilaienditega on rohkem kimpus naised, nahasiseseid kapillaarseid laiendeid on nende jalgadel oluliselt rohkem. Suuri veenilaiendeid esineb meestel ja naistel suhteliselt sarnaselt.
Välja venitatud veen
Dr Toomas Ellervee selgitas, et veri peab jalgadest südame poole voolama enamasti «ülesmäge». Verd pumpab õiges suunas säärelihas, mis hakkab tööle käimise ajal. Vere tagasivalgumist takistavad omakorda veenisisesed klapid. Kui säärelihaspump ei tööta või klapid on kahjustunud, tekib jala veenides verevoolu seiskumine ehk staas ja veenirõhu tõus avaldab survet veeni seinale, mis võibki «välja venida».
Säärelihaspump ei tööta seismise ja istumise ajal, samuti on selle töö takistatud kõrge kontsaga kingade kandmisel. Verevoolu südame suunas takistavad ka rindkereõõne rõhu tõus (raskuste tõstmine, köhimine) ja kõhuõõne rõhu tõus (rasedus, ülekaalulisus).
Need tegurid põhjustavad arsti sõnul verevoolu häiret ka päriliku eelsoodumuseta ja hoopis 8- kuni 12-tunnine tööpäev püsti- või istuvas asendis on sagedaseim põhjustaja.
Nii on kurb tõde, et veenilaiendeid täielikult vältida ei saa. «Inimese elu ei ole võimalik seismise ja istumiseta, naiste elu raseduse ja sünnituseta. Küll aga on võimalik vältida ülekaalulisust, hoida jalad aktiivsena ja vältida kõrge kontsaga kingi,» loetles ta.
Kõige esmane ravivõte kaebuste leevendamiseks on dr Toomas Ellervee sõnul kompressioonsukad ja -põlvikud, mis takistavad olemasolevate veenilaiendite välja venimist.
Tugisukki või -põlvikuid tuleb kanda pidevalt. Kerge survega sukki ja põlvikuid (7–9 mmHg) või reisipõlvikuid (12–15 mmHg) võiksid päevasel ajal kanda kõik, kelle töö on seotud pikaajalise istumise või seismisega, samuti on need kasulikud mitmetunnistel bussi-auto-lennureisidel.
Keskmise tugevusega (15–18mmHg) sukad/põlvikud on sobilikud juba nähtavate tursete või veenilaiendite korral, tugeva survega (19–30 mmHg) põlvikuid peaksid kandma inimesed, kellel on diagnoositud krooniline veenipuudulikkus.
Ravimikapp
Samuti saab kaebusi leevendada ravimite ehk nn venotoonikumide abil. Venotoonikumideks loetakse ravimeid, mis parandavad veeniseina funktsiooni. Tänu sellele väheneb veeniseina vedeliku läbilaskvus ja turse võimalus, seega ahel – turse-valulikkus-väsimus – pidurdub.
Euroopa ravijuhiste järgi on dr Ellervee sõnul esmasoovituseks Detralex, Venoruton või Dobesilat-caltsium. Viimane neist pole Eestis saadav.
Venotoonikumid on dr Ellervee sõnul enamasti taimsed preparaadid. Seepärast USAs neid ravimite hulka ei arvata, vaid kuuluvad toidulisandite hulka. Euroopas loetakse DETRALEX 500/Daflon 500 mitmel maal ravimiks ning müüakse ainult retseptiga. Eestis on see müügil MOBIVEN nimetuse all. «Retseptist on pääsetud sellega, et karbile on kirjutatud: tarvitada üks kord päevas. Originaali ordinatsioon on kaks korda päevas,» selgitas ta.
«Kuna paljudel juhtudel on kaebused tingitud hoopis püstiseismisest, siis väheneb turse oluliselt jaheda duši või vanni järgselt,» andis dr Toomas Ellervee nõu. Igasugused jahutavad geelid ja dušš pakuvad küll leevendust, kuid seda raviks nimetada ei saa.
Ellervee sõnul ei ole veenipuudulikkuse ja -laiendite raviks veel ühtegi head kreemi leiutatud. «Olemasolevaid veenilaiendeid ei vähenda ega likvideeri mitte ükski salv ega ravim.»
Pindmise veeni tromboosi korral, kui veenis tekib vere hüüve, veen on katsudes tihe, valulik ning enamasti on ummistunud veeni kohal naha punetus, on aga valuvaigistavate ja põletikuvastaste kreemide (kasutatakse ka liigeshaiguste korral) määrimine verd vedeldava ravi kõrval tema sõnul igati kohane. Suukaudsed ravimid on aga efektiivsemad.
Millal operatsioon?
Veenihaiguse kahtluse korral suunab perearst patsiendi eriarstile. Kui veenlaienditest on haaratud suur nahaalune veen (kulgeb sääre ja reie siseküljel) või selle põhiharud, siis on dr Ellervee sõnul vajalik teha ultraheli-doppler-kompressioonuuring.
Kui on plaanis süvaveenide parandamine või ühendusveenides patoloogiline valepidi voolamine likvideerida, on vajalik ka veenide kontrastuuring. Sellist operatsiooni tehakse Eestis aga 10–20 korda, samal ajal veenilaiendite operatsioone umbes 2000.
Et väga paljudel juhtudel on kaebuste põhjus hoopis muu haigusseisund ning verevoolu häiret ei diagnoosita, ei pea kõiki veenilaiendeid opereerima.
Operatsioonil eemaldatakse laienenud ja mittetöötavate klappidega veeniosad. Kuna enamik verest voolab jalast ära läbi süvaveenide, siis nende «tarbetute venoosse vere tsisternide» eemaldamine ei halvenda dr Ellervee sõnul vere äravoolu jalast, küll aga väldib haiguslikku tagasivoolu, mis ongi kaebuste ja tüsistuste põhjuseks.
Korrektselt teostatud operatsiooni korral tekib veenilaiendeid samasse piirkonda Ellervee sõnul harva, kuid kui soodustavad faktorid on endiselt alles, siis jala teistes osades on tema sõnul taastekke tõenäosus üsna suur.
Tema sõnul on eakamatel inimestel veenilaiendite opereerimine õigustatud ainult uuringul kinnitust saanud verevoolu häire olemasolul, et vältida veenipuudulikkuse tüsistus – ennetada troofilise haavandi teket või ravida olemasolevat haavandit.
Enamasti tekib haavand aga pärast süvaveenide tromboosi (verehüüve, mis tekib sügaval lihaste ja luude vahel asetsevates veenides – toim) läbipõdemist. «Sellisel juhul on veenides rõhk sedavõrd suur, et häirub juba naha ainevahetus samas piirkonnas. Alguses tekivad pigmentatsioonihäired, nahk muutub hapraks ja pärast väikest pindmist vigastust areneb haavand,» selgitas dr Ellervee.
Mida (mitte) teha?
Erinevatest allikatest võib kaebuste leevendamiseks leida ka n-ö koduseid ravivahendeid, muu hulgas näiteks ka tomativiilude jalgadele asetamist. Dr Ellervee pole aga teaduskirjandusest leidnud ühtegi uuringut, mis tõestaks rahvameditsiinis kasutatavate võtete efektiivsust.
«Tomativiile lamavas asendis säärtele pannes saab kindlasti leevendada kaebusi, sest rakendatud on kaks leevendusvõtet: naha jahutamine ja lamav asend. Aga miks tomatid, lamada võib niisama ka?» kommenteeris ta.
Küll on tema sõnul hobukastanist tööstuslikult valmistatud ekstrakt mitmete ravimite peamine komponent. «Seepärast võiks koduselt valmistatud hobukastani tinktuuridel ja ekstraktidel ka veenihaiguste kaebusi leevendav toime olla,» lisas ta.