Eesti narkomaanide süstimisstaaž küündib 15 aastani

Eesti narkomaanid on süstla otsas olnud poole oma elust.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Paljud Eesti süstivad narkomaanid alustasid sellega 15 aasta eest ja on olnud uimastisõltlased poole oma elust.

«Eesti on olnud eriline riik, sest meil on süstivad narkomaanid olnud hästi noored,» rääkis Tervise Arengu Instituudi narkoekspert Aljona Kurbatova.

Tema sõnul hakkasid paljud 1990ndate lõpus ja 2000ndate alguses väga noorelt süstima. Nii ongi Eesti opiaadisõltlaste seas rohkelt neid, kes alustasid sellega 15- või 16-aastaselt ning praegu on 30. eluaastates. «Nad on kõike näinud ja läbi elanud,» tõdes Kurbatova.

Uusi süstijaid tuleb vähem juurde ja vanemate sõltlaste tervisekäitumine on paranenud ning nad elavad kauem. «Osaliselt on see ka meie töö tulemus,» märkis ekspert.

Lõviosa Eesti süstivatest narkomaanidest on mehed, kuigi alates 2009. aastast hakkas naiste osakaal kasvama. «Paljud naised hakkavad narkootikume tarvitama oma meessoost partnerite kõrval,» selgitas Kurbatova.

Valdav osa Eestis surmaga lõppenud üledoosidest on tingitud fentanüülist ja 3-metüülfentanüülist või ainete segatarvitamisest, kuid ka sel puhul on põhiaineks tavaliselt fentanüül. Enamik narkootikumidega seotud mürgitussurmadest leiab aset Harjumaal ja Ida-Virumaal. Enim tarvitatav narkootikum Eestis on kanep, millele järgnevad ecstasy ja amfetamiin. Süstimise teel tarvitatakse kõige rohkem fentanüüli, 3-metüülfentanüüli ja amfetamiini.

Mullu suri narkootikumide üledoosi tõttu Eestis 170 inimest.

Populaarne

Tagasi üles