Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

Hulgiskleroosi käes kannatab maailmas 2,3 miljonit inimest

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Vietnami sõja veteran Jerry King (63) hoidmas ümbert kinni oma naiselt Paulinelt (59), et viimane saaks ta ratastooli tõsta. Mehel diagnoositi 1978. aastal hulgiskleroos.
Vietnami sõja veteran Jerry King (63) hoidmas ümbert kinni oma naiselt Paulinelt (59), et viimane saaks ta ratastooli tõsta. Mehel diagnoositi 1978. aastal hulgiskleroos. Foto: AP/Scanpix

Hulgiskleroosi diagnoosiga inimeste arv on üle kogu maailma viimase viie aasta jooksul 10 protsenti tõusnud, küündides 2,3 miljonini.

Närvisüsteemi haigus mõjutab naisi kaks korda rohkem kui mehi ning tema esinevus on maailma eri paigus väga erinev, vahendab ERRi teadusportaal.

Hulgiskleroosi (ehk sclerosis multiplex, SM) esineb kõige rohkem Põhja-Ameerikas ja Euroopas, vastavalt 140 ja 108 haigusjuhtu 100 000 inimese kohta.

SM avaldub oluliselt sagedamini kõrgetel laiuskraadidel; nii on tema suurim esinemus Euroopas Rootsis ning Ladina-Ameerikas Argentiinas. Esinemissageduse seos laiuskraadidega on ebaselge; on arvatud, et kokkupuude päikesevalgusega võib alandada haiguse avaldumist.

Polüskleroos ehk hulgiskleroos on kesknärvisüsteemi haigus, mille käigus autoimmuunne põletik hävitab närvirakkude ümber oleva müeliinkihi.

Tagasi üles