/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2010/01/11/295157t1hd938.jpg)
Riigikogus Roheliste ja Marika Tuusi arupärimisele vastates tõdes sotsiaalminister Hanno Pevkur, et suhtlemisoskuse ja patsiendi usalduse võitmise osas on tervishoiutöötajatel võimalik saada paremaks.
Pevkur: arsti ja patsiendi suhtlust saab parandada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liikmed Toomas Trapido, Marek Strandberg, Aleksei Lotman, Mart Jüssi, Maret Merisaar ja Marika Tuus pärisid ministrilt 10. novembril aru arstiabi kvaliteedi kontrolli kohta.
Neid huvitas, milline on järelevalve ja kontroll tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjoni töö üle. Samuti tundsid saadikud muret Eesti arstiabi kvaliteedi ja selle kontrolli üle teostatava järelevalve üle.
Ministri sõnul on elanike rahulolu arstiabi kvaliteediga üldiselt ning arstidega eraldivõetuna kõrge, selgus riigikogu stenogrammist. «Viie aasta võrdluses on rahulolu arstiabi kvaliteediga pidevalt suurendanud,» kinnitas ta, viidates tehtud uuringutele.
Kui 2005. aastal oli rahul kvaliteediga 59 protsenti, siis 2009. aastal 74 protsenti inimestest. «Üldise infona olgu ära mainitud, et Eestis tehakse arstide juurde aastas ligi 5 miljonit visiiti ja haiglaravi saab umbes 250 000 patsienti,» rääkis Pevkur.
«Ekspertkomisjon analüüsis aga näiteks 2008. aastal vaid 64 ekspertiisitaotlust, millest 10 olid esitatud Eesti Patsientide Esinduse Ühingu kaudu ja kui vaadata arstliku vea tuvastamist, siis 64-st 16-l korral ekspertkomisjon ütles, et midagi peaks muutma või et midagi tehti võib-olla mitte nii, nagu pidi tegema,» tutvustas sotsiaalminister komisjoni tööd.
«Komisjon ei ole ministeeriumi ega ühegi teise riigiasutuse osakond ega struktuuriüksus, lähtudes oma tegevuses tervishoiuteenuste korraldamise seadusest, on komisjon oma hinnangutes ja ettepanekutest sõltumatu. Nõuandva komisjoni hinnang ja ettepanek on soovituslikud ja õiguslikult mittesiduvad. See tähendab, need ei tekita kellelegi mingeid õigusi ega ka kohustusi,» kinnitas Pevkur.
«Kuna eksperdipõhiselt moodustatud komisjoni hinnang on erialatundjate arvamus, siis selle sisu pole võimalik vaidlustada, muuta ega selle üle järelevalvet ka teostada. Ja ühe arvamusega rahulolematu või sellega mittenõustuja võib omal valikul alati küsida teist arvamust teiselt eksperdilt või ekspertidelt. Haldusorganitel, sh sotsiaalministeeriumil puudub järelevalvepädevus komisjoni sisulist tegevust puudutavates küsimustes,» selgitas minister.
«Kindlasti ekspertkomisjon ei pretendeeri absoluutse või lõpliku tõe tuvastaja nimele. Ekspertkomisjon teeb oma tööd parima teadmise ja parima äranägemise juures ja püüab anda nii adekvaatse hinnangu ühele juhtumile, kui vähegi võimalik,» rääkis Pevkur.