Ülemiste hingamisteede viirusnakkusi tuleb ette järjest vähem

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Postimees/Scanpix

Uue aasta esimesel nädalal ehk 4.-10. jaanuarini vähenes haigestumine ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse 28 protsendi võrra. Haigestunuid oli 3279, neist 37 protsenti olid lapsed.


Kolmel järjestikusel nädalal on haigestumine vähenenud kõikides maakondades välja arvatud Tartumaal, kus haigestunute arv on 20 protsenti kasvanud.

100 000 elaniku kohta haigestus keskmiselt 245 inimest.

Uus gripp

Haigestumine gripisarnastesse nakkustesse püsib eelmise nädalaga võrreldes samal tasemel. Sentinelsüsteemi andmeid kasutades võib hinnata grippi haigestumuse intensiivsust keskmiseks ja levikut laialdaseks, kuna gripp on diagnoositud kõikides maakondades, välja arvatud Saaremaal ja Hiiumaal.

1. nädalal sai positiivse kinnituse 42 A-gripi proovi. Uuele gripile uuriti samal ajal 101 proovi, neist 35 olid positiivsed, ühtegi surmajuhtu ei lisandunud.

11. jaanuari seisuga on tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris uuritud kokku 1902 proovi uue gripi tekitaja suhtes. Positiivse kinnituse on saanud 809 uue gripi A(H1N1) proovi, neist 763 oktoobri algusest.

Haigestumine Euroopas

Euroopa gripiseirevõrgustiku andmetel  on haigestumuse intensiivsus  keskmine Eestis, Prantsusmaal, Iirimaal, Rumeenias ja Šotimaal. Ülejäänud 19 riigis hinnatakse haigestumise intensiivsust madalaks.

Grippi haigestunute ja võimalike tüsistuste arvu vähendamise ennetamiseks soovitab terviseamet inimestel end kindlasti gripi vastu vaktsineerida. Vaktsineerimisjärgne haigestumine mõnda teise respiratoorsesse nakkusesse on juhuslik kokkulangemine, kuna muid respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavaid viirusi on liikvel kümneid (paragripi, respiratoor-süntsütiaalne, adeno-, entero-, rino- jm viirused).

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles