Kuidas inimorganism end HIVi eest kaitseb?

Inimorganism suudab end HIVi eest ka ise kaitsta. Pildil maskott Tammsaare pargis toimunud HIVi kiirtestimise ürituselt. Foto: Toomas Huik

HIVi nakatumine sõltub ka sellest, kas inimesel on geene, mis nakatumise eest kaitset pakuvad.

Näiteks geenimutatsiooni CCR5-Δ32 omamine tähendab, et inimese rakkudes ei ole ekspresseerunud retseptor, mille abil HIV üldse suudaks rakku siseneda. Hiljuti Eestis tehtud uuring näitas, et umbes kolm protsenti eestlastest omab sellist kaitsvat mutatsiooni, kirjutas Tartu Ülikooli teadusportaal

Novaator

.

Kuid olulist rolli mängib ka CCR5 retseptori ligand CCL3L1, mis on samuti oluline viiruse rakku sisenemisel.

Selle geeni koopiate arv on eri populatsioonides erinev, Aafrikas kõigub see nullist 12ni, Eestis nullist 6ni.

Texase ülikooli professor Sunil Kumar Ahuja näitas HIV-positiivsetel isikutel, kes on nakkuse saanud kas seksuaalsel teel või on viirus üle kandunud raseduse ajal üle emalt lapsele, et mida rohkem neid geenikoopiaid inimesel on, seda väiksem tõenäosus on HIVi nakatuda.

Tartu Ülikooli mikrobioloogiainstituudi ja Tervise Arengu Instituudi teadlasrühm professor Irja Lutsari juhtimisel otsustas siia pilti lisada veel ühe killu, mida võimaldas Eesti eripära.

«Eesti on HIVi uurimiseks väga hea paik, sest meie olukord on eriline. Meil on valdavaks nakatumise teeks olnud narkootikumide süstimine. Nakatunud on noored, peamiselt mehed. Meil on tekkinud HI-viiruse alatüüp, mis on omane ainult Eestile,» rääkis Lutsar.

Lisaks on Eestis eelmise kümnendi algul plahvatusena puhkenud HIV-epideemia jäänud suhteliselt samadesse piiridesse. Ringleb ikka sama tüüpi viirus, mis on tõestuseks sellest, et Eesti narkomaanid Venemaa narkomaanidega eriti tihedasti ei suhtle ja süstimisel ühiseid nõelu ei kasuta.

Kui seksuaalsel teel nakatunute ja emalt nakkuse saanud laste puhul oli näidatud, et kõrgem CCL3L1 geeni koopiate arv kaitseb HIVi eest, siis süstivate narkomaanide puhul polnud seda seni keegi uurinud.

«Viiruse kogused, mida narkomaanid ühiseid süstlaid ja nõelu vahetades otse veeni viivad, on oluliselt suuremad kui viiruse hulk, mida on võimalik saada seksuaalsel teel,» ütles Lutsar.

Vereproovid võeti 374-lt süstivalt narkomaanilt, kel kõigil süstimise staaži vähemalt aasta. Neist üle poole oli nakatunud HIVi.

«Ilmnes, et isikutel, kellel selle geeni koopiate arv on kõrgem kui Eesti populatsiooni mediaankeskmine, mis on kaks, on väiksem risk HIVi nakatuda,» ütles Lutsar. «Samas tuleb märkida, et neid, kellel neid geenikoopiaid on palju on populatsioonis väga vähe.»

Kõrgem geenikoopiate arv on HIVi nakatunutel võib-olla kaitseks ka aidsi väljakujunemisel, sest on näidatud, et ka aidsi haigestumiseni läheb sellisel juhul kauem aega.

Lutsari sõnul aitab selle uuring lisada ühe lüli teadmiste ahelasse selle kohta, kuidas organism HIVi suhtes immuunvastust toodab.

«Kui kogu see immuunvastuse ahel on läbi uuritud, siis ei tohiks HIVi vaktsiin enam mägede taga olla,» lisas ta.

Uuringu tulemusi kajastav artikkel ilmub ajakirjas The Journal of Infectious Diseases.