Depressiooni diagnoosimisel on abi vereproovist?

Vereproov võib osutuda kõnekaks ka depressiooni diagnoosimisel.

FOTO: Aldo Luud / Õhtuleht

Depressioon tabab inimesi üsna sageli, igakuiselt kannatab selle all iga kahekümnes Eesti inimene. Samas peavad arstid depressiooni diagnoosimisel ja ravi määramisel põhiliselt toetuma patsiendiga tehtud intervjuule.

Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaater Triin Eller otsustas uurida, kas depressiooni puhul on võimalik leida bioloogilisi markereid, mis võimaldaksid määrata, kas inimene põeb depressiooni või mitte. Täpsemalt võttis Elleri uuring vaatluse alla inimese immuunsüsteemi ning tsütokiinid – signaalmolekulid, mille abil immuunrakud omavahel suhtlevad, vahendas Tartu Ülikooli teadusportaal

Novaator

.

«Need rakud annavad signaali organismi põletikureaktsioonist,» ütles Eller. «Mind huvitas, kas organism käsitleb depressiooni samasuguse põletikuna ning haigetel on põletikumarkerite arv tõusnud.»

Pilt, mis avanes 166 depressioonipatsiendi ja võrdlusrühmaks võetud 94 terve inimese uurimisel, osutus aga üsna kirjuks. Tuli välja, et osal depressiooni all kannatavatest patsientidest olid põletikumarkerid tõepoolest tõusnud ja see viitas, et organism võitleb depressiooni kui põletiku vastu. Seevastu oli ka rühm selliseid haigeid, kelle veres oli põletikule viitavate markerite arv hoopis madalam.

Elleri sõnul on kindel, et intervjuu jääb depressiooni diagnoosimisel endiselt tugisambaks. Kuid ta kavatseb siiski oma uuringuga edasi minna ning jälgida eraldi neid haigeid, kelle organism võitles depressiooni kui põletiku vastu, ning eraldi neid, kellel põletikunäitajad olid hoopis langenud.

«See nõuab pikki uuringuid ja rohkeid analüüse. Põletikunäitajate pikaajaline jälgimine on üldse väga komplitseeritud, neid võivad mõjutada ka lihtne nohu ja hommikul võetud peavalutablett. Aga igatahes on kavas siit edasi minna,» ütles ta.

Populaarne

Tagasi üles