Uue uuringu kohaselt võib küll vanematel inimestel olla raskusi ebaolulise informatsiooni väljasõelumisega, ent selline keskendumisvõime puudulikkus võib mälu parandada.
Vanuri kehv keskendumisvõime soodustab info meeldejätmist
31. jaanuar 2010, 13:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iga inimene on kõrvalise info ignoreerimisvõime osas erinev,» selgitas Toronto Ülikooli psühholoogia doktorant Karen Campbell. «Mida vanemaks me saame, seda kehvamaks keskendumisvõime muutub,» vahendab
uurija sõnu.
Kuigi selline keskendumisvõime vähesus võib parasjagu käsil oleva ülesande täitmisel osutuda segavaks, tuleb uuringust välja asjaolu, et samas suudavad vanurid rohkem informatsiooni vastu võtta.
Täpsemalt öeldes on neil unikaalne võime siduda ebaolulist informatsiooni sellise infoga, mis samaaegselt esile kerkib. Uuringu tulemused võivad osaliselt seletada, miks tarkus vanusega kaasneb.
«Vanemad inimesed, kelle keskendumisvõime on madalam, paistavad oluliselt rohkem teadvat näiliselt kõrvalistest sündmustest võrreldes nooremate täiskasvanutega,» selgitas uuringu vanemteadur Lynn Hasher.
Uurijad usuvad, et sedalaadi mälu võib aidata vanureid otsuste langetamisel ning probleemide lahendamisel.
Samasugune keskendumisvõime puudumine on kasulik ka laste puhul, et nad suudaksid vastu võtta neid ümbritsevat informatsiooni. «Nende ülesanne on kõik endasse imeda ning läbi selle õppida ära tundma seoseid, mis neid arenemisel aitavad,» rääkis Campbell.
Uurijad lasid 24 inimesel vanuses 17-29 ning sama paljudel inimestel vanuses 60-73 lahendada arvutil erinevaid mäluga seotud ülesandeid.
Esmalt pidid uuringus osalejad vaatama ära rea pilte, millele oli juurde märgitud täiesti suvaline sõna, näiteks pilti linnust, kuhu oli kirjutatud sõna «hüppama». Osalejail paluti sõnu mitte tähele panna ning keskenduda vaid piltidele. Ülesandeks oli vajutada tühikut, kui pilt esines teistkordselt.
Pärast seda ülesannet ning 10-minutilist pausi pidid osalejad lahendama teise samalaadse ülesande. Seekord aga näidati neile kolme eri tüüpi pildi ja sõna paare. Esiteks neid pilte ja sõnu, mida nad juba eelnevas ülesandes olid näinud, teiseks samu pilte, mida nad eelnevalt olid näinud aga teiste sõnadega ning kolmandaks täiesti uusi piltide ja sõnade paare.
Uurijad leidsid, et kuna vanemad inimesed ei suutnud nii hästi ülesandele keskenduda ning jätsid meelde ka ebaolulise informatsiooni esimesest ülesandest, ehk mäletasid ka sõnu, mis piltide juurde kuulusid, siis suutsid nad ka eelnevalt nähtud pildi ja sõna paaride osas täpsemad olla.
Vanemail osalejail oli esimeses ülesandes nähtud pildi-sõna paaride osas nooremate osalejate ees 30 protsendi võrra suurem eelis. Nooremate osalejate puhul ei olnud ülesande täitmisel mingit muutust.
«Igapäevaelus ei tea sa kunagi, milline informatsioon võib sulle hiljem kasulik olla,» rääkis Campbell, ning lisas: «Evolutsioonilisest aspektist on mälu mõte just selles, et sa tahad, et eelnev kogemus aitaks sind tulevikus.»