/nginx/o/2009/12/11/280820t1h4224.jpg)
Perearsti vastu usalduse kaotanud patsientidel pole suurt muud võimalik teha, kui otsida endale lihtsalt uus arst ja loota, et teiste saatusekaaslaste tervis pole ohus. Arstilitsentsi äravõtmiseks peab olema kohtus tõendatud arsti tõsine süü, väiksematest apsakatest kuskile mingit jälge ei jää.
Kolmapäevane «Pealtnägija» avaldas loo perearstist Sergei Šikovist, kellel on korduvalt tuvastatud narkojoove ning kelle kodust varastati tööarvuti tema patsientide delikaatsete isikuandmetega.
Patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves sõnas, et neile kurdetakse perearstide osas enamasti suhtlemisprobleemide või nende keeldumise üle koduvisiitidest. Patsientide esindusühing aitab arstiga suheldes neid küsimusi lahendada. «Kui asi hulluks läheb, soovitame arsti vahetada, mis on suuremates kohtades võimalik,» sõnas Ilves.
Kuidas oleks võimalik teisi hoiatada perearsti eest, kelle suhtes on mitmed patsiendid usalduse kaotanud, on juba keerulisem. «Oleme neid juhtumeid saatnud edasi tervishoiuametisse [nüüd terviseamet - toim.] uurimiseks,» sõnas Ilves. Kõik sellised kaebused peavad aga baseeruma väga kindlatel tõenditel. «Kui neid pole või on neid raske hankida, siis ei saa ka terviseamet suurt midagi ette võtta,» tõdes Ilves.
Terviseameti peadirektori asetäitja Üllar Kaljumäe kinnitas, et praegu kehtiva korra kohaselt on tervishoiutöötaja registreering tegelikult alaline. «Samas on ka Eestis järjest rohkem toetamist leidnud perioodilise pädevushindamise seadustamine või re-registreerimine, nii nagu see on üldiselt levinud enamikes Euroopa riikides,» lisas Kaljumäe.
Järelevalve jagatud
Seaduse järgi teevad perearsti tegevuse üle järelevalvet terviseamet ja maavanem. Peale kohtu võib ka maavanem perearstina tegutsemise õiguse ära võtta väga piiratud juhtudel - näiteks kui perearsti ruumid, aparatuur või ravikvaliteet ei vasta nõuetele või rikub ta oluliselt isikuandmete töötlemise nõudeid. Samuti võib maavanem teha perearstile ettekirjutuse.
Kui tavaliselt on joobes töötaja töölt kõrvaldamine tööandja mure, siis perearstil endal seda klassikalises mõistes ju pole. «Sellisel juhul on ainsaks kiireks sekkumise võimaluseks politsei poole pöördumine,» märkis Kaljumäe.
Järelevalvet selle üle, kui arst patsiendi terviseandmeid välja lobiseb, teeb andmekaitse inspektsioon, sest see on käsitletav patsiendi isikuandmete töölemise rikkumisena.
Sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juhi Heli Paluste sõnul on arutletud koos terviseametiga, kas oleks tarvis muuta seadust nii, et rikkumiste korral saaks ka perearsti töölt kõrvaldada.
«Keerukaks teeb reguleerimise asjaolu, et ammendavat loetelu sellistest olukordadest ei ole võimalik tekitada,» tõdes ta, lisades, et peamine põhjus arsti töölt kõrvaldamiseks saab olla otsene oht patsiendi elule ja tervisele. Selle uurimine on praegu politsei ülesanne ning ta pidas küsitavaks, kas on ikka hädavajalik see õigus ka terviseametile anda.
«Küll on töös õigusmuudatuste pakett, millega on kavas täpsustada teatud juhtudel perearsti tegevusloa ja registreeringu peatamise võimalusi,» lisas Paluste.