/nginx/o/2009/08/27/227207t1h8bed.jpg)
Eesti Patsientide Esindusühing sooviks, et arstiabi kvaliteedi hindamiseks loodaks tugev haldusjõudu omav komisjon, mis oleks sõltumatu tervishoiusüsteemist ja lahendaks kohtueelselt vaidlusi.
Patsientide esindajad tahaks arstikvaliteedi hindamiseks sõltumatut komisjoni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Mul tulevad meelde lood, kus inimene tõstatab arstiabi teenustega seotud probleemi ja kui terve mõistusega vaadata, oleks nagu tõendid koos. Aga kui ta läheb kohtusse, siis seal kõik teised tõendid kaotavad väärtuse ja jääb ainsana arstiabi kvaliteedi ekspertkomisjoni hinnang, kes sageli on teinud oma järeldusotsuse pelgalt ühekülgse materjali alusel. Siis on inimene võimetu,» rääkis patsientide esindusühingu juhataja Pille Ilves põhjusest, miks ta tunneb vajadust täiesti uutel alustel töötava komisjoni järele.
Praegu tegeleb patsientide arstiabi puudutavate kaebustega sotsiaalministeeriumi alla kuuluv tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon. Selle komisjoni töö on Ilvese hinnangul problemaatiline juba seetõttu, et see on ainult soovitava iseloomuga ja sel puudub haldusjõud.
Patsientide esindusühingu hinnangul võiks luua sellise kohtueelse komisjoni, mis oleks võrreldav efektiivselt töötava töövaidluskomisjoniga ning saaks ise tuvastada probleeme, määrata sanktsioone jne.
«Meie seisukoht on, et sotsiaalministeerium ei saagi sellist komisjoni luua, sest siis see ei olegi sõltumatu. Selline komisjon peaks olema täiesti eraldi tervishoidu rahastavatest, korraldavatest ja järelevalvavatest organisatsioonidest - alles siis oleks ta sõltumatu,» märkis patsientide esindusühingu juht.
Näiteks võiks see olla justiitsministeeriumi all, tarbijakaitseameti kaudu majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi all, aga miks mitte hoopis riigikantselei või õiguskantsleri all. «Ka haigekassa alla see ei sobiks,» märkis Ilves.
Ilves selgitas, et sotsiaalministeeriumi ja terviseameti ülesanne on korraldada tervishoiusüsteemi ja tagada, et sel oleks hea kvaliteet. «Selle komisjoni ülesanne on aga tuua päevavalgele halb kvaliteet, siis siin on juba sisuline vastuolu, miks peaks needsamad inimesed, kes vastutavad hea kvaliteedi eest, olema huvitatud selle komisjoni ausast ja õiglasest tööst, mis toob välja vead?» selgitas Ilves, pidades praeguse arstiabi kvaliteedi komisjoni praegusteks probleemide põhjuseks seda, et selle töö taga puudub tahe.
Vaidlejad ei jää rahule
«Seda on nähtud mitu aastat, kuidas see praegune süsteem päriselt ei tööta,» viitas Ilves sellele, et kaebust esitavad patsiendid ei jää uurimistulemustega rahule.
«Praegu on meie tervishoiu järelevalve päris hambutu,» leidis Ilves. «Peaks olema kohtueelne süsteem, kuhu inimene saaks kergemini pöörduda. Vaadake, kui hästi töötab töövaidluskomisjon - kergemad asjad saavad kiiresti lahenduse ja väga vähesed jõuavad edasi kohtusse, seega pooled jäävad lahendiga rahule. Miks ei võiks olla tervishoius sama?»
Küsimusele, kas sellise komisjoni edukaks tööks pole siiski vaja meditsiiniteadmistega inimesi, vastas Ilves: «Praegu on seal arstide ülekaal, aga mis see on andnud? Meditsiinilise otsuse teeb ikkagi ühe ala ekspert, sest kõikide erialade spetsialisti ei saa niikuinii sellesse komisjoni haarata. Ja kui üht eksperti ei usuta, võetakse arvamus ka teiselt. Aga nende andmete põhjal peaks asja analüüsima ikkagi komisjon, kus ei oleks ülekaalus ühegi institutsiooni esindajad. Sest praegu teevad arstid otsuse arstide üle.»
Ilves lisas, et see komisjon võiks tegeleda isegi laiemalt inimeste sotsiaalsete õiguste lahendamisega. Näiteks võiksid sinna saada pöörduda ka diskrimineeritud naised, lapsed või inimesed, kestunnevad, et nende sotsiaalsed õigused pole riigis piisavalt tagatud.