/nginx/o/2012/04/23/1070394t1h774b.jpg)
/nginx/o/2010/02/08/308774t1ha366.jpg)
Terviseameti peadirektor Tiiu Aro selgituse kohaselt on vastavalt võlaõigusseadusele perearstil ja pereõel kohustus väljastada tervishoiuteenuse osutamise järgselt patsiendile tervishoiuteenuse osutamist tõendav dokument, kui patsient seda soovib.
Tervisetõendit saab küsida arsti vastuvõtul käinud lapsele
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perearstil ja pereõel ei ole kohustust väljastada koolist või lasteaiast puudumist tõendavat dokumenti, küll aga peab perearst lapsevanema soovi korral väljastama väljavõtte tervisekaardist, st tõendava dokumendi selle kohta, et laps on olnud haige, pöördunud tervishoiu teenuse osutaja poole ja perearst on last ravinud.
Samuti ei saa arst keelduda soovituste andmisest haigusjärgse perioodi režiimi osas juhul, kui see on haiguse iseloomu tõttu vajalik.
Koolieelses lasteasutuses käiva lapse kohta kehtib sotsiaalministri määrus, mille kohaselt peab lapsevanem esitama pärast lapse haigusest tervenemist perearsti väljastatud tõendi, ent koolieelse lasteasutuse poolt lapsevanemalt nõutava tõendi on perearst kohustatud andma vaid juhul, kui haigestumisel on lapsega arsti poole pöördutud.
Probleem aga tekib olukorras, kus laps on küll olnud haige, ta on puudunud lastekollektiivist, ent haigus pole olnud piisavalt tõsine pöördumaks perearsti poole.
Terviseameti juht selgitas, et juhul, kui laps on puudunud ja ei ole haigestumisel perearsti või pereõe poole pöördunud, siis üldabi osutaja mingit tõendit lapsevanemale väljastama ei pea.
Teisisõnu, kui lapsel on olnud kergem haigus, mille saab välja ravida kodustes tingimustes ilma perearsti vastuvõtul käimata, ei pea arst selle kohta tõendit andma, ent koolieelne lasteasutus võib nõuda lapse tervenemist tõendavat arstitõendit.
Eesti Perearstide Seltsi juhatuse esinaine Ruth Kalda sõnul väljastab perearst tõendi vaid sellisel juhul, kui perearsti juures on käidud ja pärast paranemist on terviseseisundist tulenevalt vajalikud eritingimused ja nõu.
«Kui tõesti arstiabi ei ole vaja ja lapsevanem tuleb ise toime, siis peaks olema see usaldus suurem, et lapsevanemat usaldatakse, kui ta teatab, et laps on nüüd terve või et lapsel on sellised probleemid olnud. Meie eesmärk on see, et me osutame abi, kui on vajadus, aga lihtsalt formaalne tõendi saamine pole meie süsteemi asi,» rääkis Kalda.
«Siin võivad tekkida situatsioonid, kus tuuakse lasteaeda mitteterve laps, et lapsevanem ei ole pöördunud lapsega arsti juurde. See on ikkagi lapsevanema vastutus, et ta haige lapsega pöörduks arsti või pereõe juurde ja et ta ei viiks haiget last kollektiivi,» lisas ta.
Perearstide Seltsi esinaise sõnul püüavad nad lahendada olukorda, et igal juhul ei nõutaks perearsti tõendit.
«Situatsioon on keeruline - praegu on erinevad tõlgendusvõimalused olemas. Me küll tahame, et see kõik oleks mõistlik ja et see ei tähendaks seda, et igal juhul nõutakse lapsevanemalt tõendit ka sellisel juhul, kui on näha, et see laps terve on,» rääkis Ruth Kalda.
«Tervikuna see süsteem siiski toimib nii, et lapsevanemad on mõistlikud,» lisas ta. Ja nende üksikute jaoks, kes ei ole mõistlikud, peaksid tohtri sõnul olema eri tingimused ja eri sätted.
«Laste puhul on enamik haigusi, mida põetakse, ülemiste hingamisteede infektsioonid ja need on tavaliselt iseparanevad haigused - üle 90 protsendi juhtudest. Nendel juhtudel saab lapsevanem koduste vahenditega edukalt hakkama,» selgitas Kalda.
«Siin võiks jääda ikkagi see, et usaldataks lapsevanemat ja tema soovitusi, ja kui lapsevanem ei pea vajalikuks perearsti poole pöörduda, ehk lapse seisund seda ei nõua, siis ei ole vaja ei tõendit ei soovitusi ega midagi ka perearsti käest,» lisas ta.
Tallinna Männimudila lasteaia juhataja Malle Sookruus rääkis, et tõendite esitamisega on segane lugu. Üldiselt on nad lapsevanematel palunud arstilt tõend küsida, kui laps on olnud nii haige, et on pidanud arsti juures käima.
«Loomulikult on selliseid situatsioone, kus lapsevanem ravib last ja ta ei lähe arsti juurde ja toob niisama selle lapse tagasi, siis ei ole tal ka seda tõendit,» selgitas Sookruus.
«Ega me last selle pärast tagasi pole saatnud, kui ta on ka näiteks kolm päeva puudunud ja tal pole tõendit. Ja see jääbki suures osas lapsevanema südametunnistusele,» lisas ta.
Teinekord on usaldust ka kuritarvitatud ning laps haigena lasteaeda toodud. Teinekord on ette tulnud juhtumeid, kui lapsevanem küll ütleb, et laps on terve, ent lasteaia töötajail tekib siiski väike kahtlus. Sookruus tõi näite, kus lasteaeda toodi laps, kes magades kohutavalt köhis, ent lapsevanema sõnade kohaselt oli arst kinnitanud, et too köha pole enam nakkav.
«Ja niimoodi me kehitasimegi õlgu, et meie jaoks tundus see köha päris kole olema, panime lapse teise ruumi magama isegi, muidu teised lapsed ei saanud magada, aga ometigi sellise vastuse saime emalt,» rääkis Männimudila juhataja.
Perearsti süsteemi ei tohiks Ruth Kalda sõnul üle koormata lihtsalt selle pärast, et on vaja mingit paberit. «Me tahame tegeleda ikkagi selliste juhtudega, kus ilma arsti abita hakkama ei saada. Et me saame rohkem aega pühendada neile, kes seda abi tõesti vajavad,» selgitas ta.