/nginx/o/2010/02/10/309693t1h9a43.jpg)
Sotsiaalministeerium ei pea mõistlikuks luua haldusjõuga komisjoni tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamiseks, sest see võib kokkuvõttes osutuda kulukamaks ning patsiendi vaidluste aega hoopis pikendada.
Ministeerium ei toeta kohtuvälise arstikvaliteeti hindava komisjoni loomist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Patsientide esindusühingu hinnangul võiks Eestis olla arstiabi puudutavate kaebuste lahendamiseks haigekassast, sotsiaalministeeriumist ja terviseametist sõltumatu kohtueelne komisjon, mis sarnaselt töövaidluskomisjoniga oleks kohtust palju kiirem, kuid omaks ka haldusjõudu ning saaks määrata sanktsioone. Praegune sotsiaalministeeriumi alla kuuluv tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjon (TEK) on üksnes nõuandva iseloomuga ja nende eksperthinnangud ei ole õiguslikult siduvad.
«Oleme analüüsinud olukorda ning leiame, et hetkel kehtival korraldusel on alternatiivsete võimaluste ees mitmeid eeliseid,» ütles sotsiaalministeeriumi tervishoiupoliitika juht Heli Paluste ettepanekut kommenteerides.
«Kohtumenetluse puudustena väljatoodud menetluse õigusliku keerukuse ja ajamahukuse probleemid ei ole alternatiivse menetluskorra loomisega paraku lõplikult lahendatavad,» leidis Paluste.
Esiteks tuleb tema sõnul arvestada, et patsiendi õiguste rikkumise ei saa välistada, et pärast vaidlust sellises kohtuvälises komisjonis pöördub inimene ikka edasi kohtusse. «Seega nõuaks kahju hüvitamise menetlus patsiendilt kohtumenetlusega võrreldes vähem aega üksnes juhtudel, kui kumbki pool vaidluskomisjoni otsust kohtusse edasi ei kaeba. Vastasel juhul vaidluse koguaeg patsiendi jaoks mitte ei lühene, vaid hoopis pikeneb,» nentis Paluste.
Sellise probleemiga on praegu näiteks silmitsi Leedu, kes just sellel põhjusel kaaluvad oma tervishoiuministeeriumi juures asuva analoogilise vaidluskomisjoni kaotamist.
Teiseks peaks patsient ka kohtueelses menetluses suutma tõendada, et talle on tervishoiuteenuse osutamise käigus tekkinud kahju ja et selle põhjustas just arsti tegevus.
«Seega ei ole mõistlik eeldada, et kohtueelse vaidlusorgani menetlus muutub patsiendi jaoks oluliselt lihtsamaks,» märkis Paluste. «Isegi Saksamaal, mis on Euroopa Liidu rikkamaid riike, ei ole mindud kõikide tervisekahjude laushüvitamise teed, vaid tervisekahjud nõutakse sarnaselt meie süsteemiga välja tsiviilmenetluse korras tuvastatud süülise vastutuse puhul,» rääkis ta. Kohtumenetluse alternatiivina pakutakse Saksamaalgi üksnes vabatahtlikku kokkuleppemenetlust vahekohtule sarnanevas komisjonis.
Lisakulu riigile
«Ei saa eitada, et kohtumenetlus on nii patsiendile kui ka riigile võrdlemisi kulukas, ent tuleb arvestada, et ka kohtueelse vaidlusorgani loomine ja tööshoidmine tooks riigile kaasa märkimisväärse kulu,» lisas Paluste.
Näiteks on tööinspektsiooni andmetel ühest juhatajast ja sekretärist koosneva töövaidluskomisjoni aastane personali ja majanduskulu umbes 800 000 - 900 000 krooni. «Kusjuures tööinspektsioonil on olnud tõsiseid raskusi komisjoni juhatajate leidmisel, kuna tegemist on kohtuniku kvalifikatsiooniga sarnast ettevalmistust eeldava ametikohaga, mille palgatase on kohtunike omast vähemalt kaks korda väiksem,» teadis Paluste.
Seevastu tervishoiuteenuse kvaliteedi ekspertkomisjoni ülalpidamiskulud on viimastel aastatel kõikunud 100 000 - 300 000 krooni vahel. «Ehkki komisjoni menetlusse kaasatud ekspertide tasud on olnud ülimalt tagasihoidlikud ja paljud eksperdid on osalenud komisjoni töös pigem missioonitundest,» sõnas Paluste.