Riigikontrolli haiglavõrgu auditist selgub, et Eesti mitmes üldhaiglas on sünnitusi ning erakorralisi operatsioone liiga vähe, et säilitada ööpäevaringne valve ning teenuse kvaliteet.
Harvad operatsioonid viivad haigla taseme alla
10. veebruar 2010, 15:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üldkirurgia arengukava järgi jääb erakorraline kirurgiateenistus Narva, Rakvere, Viljandi, Kuressaare, Hiiumaa, Järvamaa, Lõuna-Eesti ja Valga üldhaiglasse. Auditi kohaselt peaks Põlva, Läänemaa ja Rapla haiglast kindlasti erakorraline kirurgiateenistus kaduma.
Plaaniliselt opereeritute arv on statistika andmetel aastatel 2003-2007 üld- ja kohalikus haiglas kasvanud kokku kuus protsenti. Vältimatus korras statsionaarselt opereeritute arv on aga vähenenud kokku 25 protsendi võrra ja seda enamikus üldhaiglates.
Sotsiaalministeerium analüüsis 2006. aastal kolme üldhaigla erakorralist tööd ning selgus, et üldhaiglates tehakse keskmiselt kaks korda nädalas erakorralisi operatsioone.
Kuigi valves oleva kirurgi erakorraline töö ei seisne ainult opereerimises, on üldkirurgia arengukava kohaselt enamiku üldhaiglate teeninduspiirkond liiga väike, et tagada valves oleva personali piisav koormus. Suurema osa ajast võtab valvetöö.
Kuna erakorralise kirurgilise valveteenistuse tagamine nõuab palju personali ja samas on erakorralise kirurgilise töö maht paljudes üldhaiglates väike, võib kannatada nii personali professionaalsus kui ka patsiendi turvalisus ning ressursside kasutus ei ole efektiivne.
Kuigi sünnituste arv on sündimuse üldise kasvu tõttu viimastel aastatel suurenenud pea kõigis haiglates, on sünnitusi enamikus üldhaiglates liiga vähe, et tagada personali professionaalsus, patsiendi turvalisus ja ressursside kasutamise tõhusus.
Lisaks väheneb järk-järgult sünnituseas olevate naiste arv. Riigikontrolli statistikaameti andmetele tugineva prognoosi kohaselt on aastaks 2019 sünnituseas naisi 13,5 protsendi võrra vähem kui 2009. aastal.
Haiglavõrgu arengukava järgi peaks haiglas olema vähemalt 500 sünnitust aastas, et tagada personali professionaalsus ja patsiendi turvalisus. Sünnituste vastuvõtmine mingis haiglas vajab seal ööpäevaringse valve olemasolu.
Üldhaiglatest on üle 500 sünnituse ainult Narva ja Rakvere haiglas ning 500 lähedal Viljandi haiglas. Ülejäänud üldhaiglates jääb sünnituste arv aastas oluliselt väiksemaks. Ainsa üldhaiglana on sünnitusabi osutamisest loobunud Läänemaa haigla ja peamiseks põhjuseks oli haiglajuhi kinnitusel just liiga väike sünnituste arv.
Riigikontrolli hinnangul on maakonna üld- ja kohalike haiglate olukord ja väljavaated kõige halvemad. Kuigi haiglates on erinevusi, on enamiku maakonnahaiglate jätkusuutlikkus perspektiivis küsitav.
Nende teeninduspiirkonnas elavate inimeste arv väheneb, põhikohaga töötavate arstide arv väheneb ning sõltutakse järjest rohkem nn külalisarstidest, arstide keskmine vanus on 54 aastat ja pensioniealiste osakaal on suur - 26 protsenti arstidest. Noori arste asub tööle harva, personalikulude osakaal kogukuludest on väga suur ning haiglate investeerimisvõimekus on seega veel väiksem kui suurematel haiglatel.
Eestis on üheksa üldhaiglat - Järvamaa, Kuressaare, Läänemaa, Rakvere, Lõuna-Eesti, Narva, Viljandi, Valga, Hiiumaa, Põlva ja Rapla haigla ning üks kohalik - Jõgeva haigla.