Tulevikus ei jätku haiglates ei patsiente ega arste

Foto: Repro

Riigikontroll leidis oma äsja valminud analüüsis, et praeguse haiglasüsteemiga jätkates ei jagu haiglatel tulevikus tõenäoliselt ei patsiente ega ka arste. Raviasutuste juhid aga usuvad, et enne 2011. aasta valimisi ei suleta ühtki haiglat.

Riigikontroll tõi oma auditis välja probleemid, mis on juba pikemat aega haiglavõrgu arengukavast rääkides õhus olnud – üle tuleks vaadata väikehaiglate töö ning pidurdada tuleb noorte arstide äravoolu teistesse riikidesse, sest Eesti rahvas vananeb ja juba praegu on üle veerandi töötavatest arstidest pensioniealised.

Mis auditist välja ei tule, on haiglate liidu juhi ja Pärnu haigla juhi Urmas Sule sõnul see, mis meil hästi on. Näiteks on loodud perearstisüsteem, mitmed haiglad on juba ühinenud ning viimasel ajal on riik hakanud rohkem panustama hooldusravisse.

Aga palju on veel ees. Sule sõnul toob tervishoiureform muu hulgas ka palju sassis suhteid. «Kui kümnetele tuhandetele inimestele tuleb öelda, et tööta teistmoodi, tähendab see viha ja vaenu,» selgitas ta.

Nimelt peaksid paljud väikehaiglad auditi tulemuste järgi oma töökorralduse üle vaatama. Aga nagu kirjutab ka riigikontrolör Mihkel Oviir tänase Postimehe arvamusloos, vaatavad paljud haiglad asju oma kitsa mätta otsast ja riigi üldvaatele vilistatakse.

Solgutamise aeg

Nii Rapla kui ka Põlva haigla muutmine kohalikuks haiglaks (kus puudub sünnitusosakond ega tehta plaanilisi operatsioone) on olnud jutuks juba viimased kaheksa aastat. Seda otsust on aga üha edasi lükatud, viimati eelmisel aastal.

Rapla Maakonnahaigla SA juht Sulo Puusta on öelnud, et haiglas levib juba ütlus, et parem õudne lõpp, kui lõputu õudus. «Solgutamise aeg on olnud äärmiselt kurnav nii haigla juhatusele kui ka arstidele,» rääkis ta.

Sotsiaalminister Hanno Pevkur põhjendas otsustamatust sellega, et üldhaigla nõuetele ei vasta ka teised üldhaiglad, miks siis peaks sulgema just Põlva või Rapla haigla. Üldhaigla nõue tähendab, et selle teeninduspiirkonnas peab olema vähemalt 40 000 elanikku. Praegu on üldhaiglaid Eestis kaheksas maakonnas, mille elanike arv 40 000ni kuidagi ei küüni.

Ainsa üldhaiglana loobus sünnitusosakonnast SA Läänemaa Haigla. Peaarst Tõnis Siiri sõnul oli peamiseks põhjuseks just liiga väike sünnituste arv. Rasedusi jälgitakse Läänemaa haiglas aga endiselt ja vajadusel võetakse erakorraline sünnitaja samuti vastu.

Et plaanilistest operatsioonidest ja sünnitusosakonnast loobumine kohalikele inimestele probleeme ei valmistaks, on Siiri sõnul vaja hästi toimivat perearstisüsteemi ja eriarstide konsultatsioonide võimalusi. «Meie oleme investeerinud diagnostikasse, röntgenisse ja endoskoopiasse,» rääkis Siir.

Nii saaksid inimesed kodukandis uuritud ega pea iga kord saja kilomeetri kaugusele pealinna sõitma. Eriti siis, kui nad peavad tihti uuringutel käima.

Pole vaja jalgratast leiutada

Senise haiglavõrgu paremaks muutmisel ei pea Siiri sõnul jalgratast leiutama. «Riik peaks panustama valvetesse natukene raha, see ei peaks ehk isegi tulema haigekassa eelarvest, vaid kuskilt regionaalvaldkonnast,» märkis Siir ja lisas, et vaevalt suuri poliitilisi otsuseid enne 2011. aasta riigikogu valimisi tehakse.

Tema sõnul pole vaja, et väiksemates haiglates oleks valves korraga kolm või neli arsti, piisaks ka ühest. Aga selle jaoks on vaja lähemal asuvatel haiglatel omavahel kokku leppida, kes millist teenust pakkuma hakkab.

Lisaks terendab auditi andmetel väiksematel haiglatel tulevikus ees suur mure aina vananevate arstidega. Juba praegu on üldhaiglates arstide keskmine vanus 54 aastat ja riigikontrolli analüüs näitas, et neist noortest, kes 2004.–2008. aastal residentuuri lõpetasid, töötas 2008. aastal üldhaiglates põhikohaga 18 arsti ehk vaid seitse protsenti lõpetajatest.

Sule sõnul ongi praegu kõige olulisem tegeleda arstidega. «Et nad oleksid kõige mõistlikumalt kõige õigemas kohas,» ütles Sule.

Seejuures tuleb tervishoidu korraldada nii, et kvaliteetne arstiabi oleks kättesaadav mitte ainult Tartu- ja Harjumaa elanikele, vaid kõigile. Ka Sule märkis samas, et tõenäoliselt ei tehta enne tuleva aasta valimisi mingeid olulisi otsuseid. «Aga selliseid otsuseid ei tulegi kiirustades teha,» ütles ta.

Mida arvate riigikontrolli analüüsi tulemustest?

Hanno ­Pevkur
sotsiaal­minister

On kiiduväärt, et ka riigikontroll võttis analüüsida Eesti haiglavõrku, ning sisukas audit on kindlasti heaks täienduseks aruteludes, milline peaks Eesti haiglavõrk tulevikus välja nägema. Samas on nii riigi kui ministeeriumi põhitähelepanu praegu suunatud majanduse ja tööturu elavdamisele, et tekiksid uued töökohad ja majandus uuesti tõusma hakkaks.

Kindlasti tuleb ka haiglavõrguga tõsiselt edasi tegeleda, sest lähiaastatel raha tervishoius märkimisväärselt rohkem ei ole ja tuleb otsustada, kuidas olemasoleva rahaga pakkuda inimestele parimat arstiabi. On selge, et ka tulevikus jääb igasse maakonnakeskusesse haigla. Küsimus on, milliseid vajalikke teenuseid suudavad haiglad väheneva elanikkonna tingimustes inimestele pakkuda.

Sotsiaalministeerium on koostöös haiglate liidu, arstide liidu, Tartu Ülikooli ja riigikogu sotsiaalkomisjoni esindajatega ette valmistanud mitmeid stsenaariume haiglavõrgu optimeerimiseks. Neid tutvustasime kõikidele haiglatele ja riigikontrollile 1. veebruaril. Haiglate poolt jäi selgelt kõlama arvamus, et lisaks haiglate küsimusele tuleb vaadata ka kiirabi arengut.

Arstiabi arenguid üldisemalt vaadates saab öelda, et oluline on saavutada mõistlik kompromiss selle vahel, et enam vajatavatel erialadel oleks inimestele võimalikult lähedal arstiabi tagatud ja keerukamatel erialadel oleks patsiendil võimalus saada kvaliteetset arstiabi.

Just mõistlikkuse aspekti silmas pidades ei ole ma aga praegu sugugi kindel, kas on otstarbekas valimiseelsesse perioodi planeerida suurem debatt selle üle, milline võiks olla parim haiglavõrk Eesti jaoks tulevikus.