/nginx/o/2009/09/07/231624t1h61a6.jpg)
Kuigi maiustused meeldivad enamikule lastest, võib teadlaste sõnul eriti suure magusalembuse taga peituda depressioon või kõrgem risk alkoholiprobleemide tekkeks tulevikus.
Eriti magusalembesed lapsed võivad põdeda depressiooni
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA teadlased kirjutavad ajakirjas Addiction, et magus maitse on eriti meelt mööda neile lastele, kel on mõni alkoholiprobleemiga lähedane inimene või kellel endal on esinenud depressiooni sümptomeid, kirjutab
.
Samas pole selge, kas magusa eelistamine tuleneb bioloogilistest erinevustest või kasvatusest.
Uurimuse juhtivautor Julie Mennella ütles, et magus maitse pakub rahuldust kõigile lastele, kuid osale lastest võib organismi bioloogiliste eripärade tõttu tugev magusus eriti peale minna.
Ekspertide sõnul kipuvad alkohoolikud olema maiasmokad, kuid laste puhul on magusa eelistamise seosed vähem teada. Teised USA teadlased on oma uurimustes näidanud, et kõige magusamaid jooke kipuvad eelistama need, kel on käes kasvuspurdi aeg.
Värskes uurimuses paluti 300-lt lapselt vanuses 5 kuni 12, kellest pooltel oli alkoholisõltuvusega perekonnaliikmeid, maitsta viite magusat jooki, mis sisaldasid erinevas koguses suhkrut.
Lastel paluti öelda, milline jook on nende jaoks kõige maitsvam. Samuti esitati neile küsimusi, mis võimaldasid tuvastada depressiooni sümptomeid. Neljandikul lastest esineski sümptomeid, mis viitasid teadlaste hinnangul võimalikule depressioonile.
Kõige magusamaid jooke eelistasid need lapsed, kelle perekonnas oli esinenud alkoholismi ning kellel oli lisaks endal depressiooni sümptomeid. Need lapsed eelistasid jooki, mis sisaldas umbes 14 teelusikatäie jagu suhkrut kruusi vee kohta.
See oli kolm korda magusam kui teiste laste eelistatud suhkrusisaldus.
Teadlased otsustasid seejärel kontrollida, kas laste maitse-eelistustel on mingi mõju nende reaktsioonile valule või ebamugavustundele - varasemad uurimused on viidanud võimalusele, et maiustused võivad toimida valuvaigisti või tujutõstjana.
Nad leidsid, et mittedepressiivsed lapsed suutsid taluda käte hoidmist väga külmas vees pikemat aega, kui nad olid saanud suhkrut. Samas ei teinud suhkur midagi depressiivsete laste valutaluvusega.
Cardiffi ülikooli professor Tim Jacob märkis, et uurimistulemuste põhjal on raske teha kindlaid järeldusi või üldistusi. Uurimusest selgunu taga võib tema sõnul olla nii ajukeemia kui ka käitumine ja kasvatus.
Maiustused aktiveerivad tema sõnul ajus mõnumehhanismi, kuid aja jooksul on rahulduse saamiseks magusat vaja üha rohkem ja rohkem.