Kuidas on võimalik süüa nii, et kõrist ei lähe alla ühtki milligrammi ksülitooli, sahhariini ega tsüklamaati? Mitme toitumisraamatu autor Angelika Erin (43) on E-vabalt toitunud juba poolteist kuud. Ja tunneb end seejuures väga hästi!
E-ainete vaba Angelika
Lepime Angelikaga kokku kohtumise toidupoes. Tahan oma silmaga näha, millest koosneb äsja põhjaliku raamatu «Saladuslikud E-ained meie igapäevatoidus» autori toidulaud. Otse loomulikult suundub Angelika joonelt juurviljade osakonda.
Haarab lennult paar erkkollast sidrunit ja peatub siis pikemalt juurikate juures. Loobib mängleva kergusega korvi lehtsalatit ja spinatit, salatimikse ja rukolat, baklažaani, suvikõrvitsat, tomateid, punast tšillit, igat värvi paprikaid, brokkolit, tilli, lillkapsast, laimi ja tagatipuks veel kookospähkli.
Lisaks leiavad Angelika toidukorvis koha läätsed ja idud, päevalilleseemned, Luunja kurk, porru, tatar, mandlid, vutimunad ja mahe Vändra rukkileib. Kalaletist võtab veel tüki lõhet ja siis ongi kõik. Sellise toiduvaruga saab Angelika hakkama kolm-neli päeva (täpsustuseks olgu öeldud, et oma eksperimendi ajal on ta muust perest eraldi leivas).
Ei mingit mõtisklemist juustuleti ääres ega kaalumist-valimist lihatoitude juures. Kaarega möödub Angelika valmistoitudest ja magusariiul võiks tema jaoks poes üldse olemata olla.
Sellise paljudele ekstreemse toitumiseni – välistades menüüst liha, piima, pärmitooted ja magusa – jõudis Angelika pärast oma viiendat raamatut. Huvi toitumise vastu tekkis aga juba kuus aastat tagasi, mil saleda ja sihvaka naise sõbrannad hakkasid kurtma lisakilode üle.
Kui esiti viskas Angelika neile juttudele käega, siis peagi tundis temagi, et aeg teeb kaaluga tõesti oma töö – kui sa ei vaata, mida suhu pistad, on neljakümnendates naisterahval väga raske saledaks jääda. Kalorite lugemise tulemusena sündis «Lihtne kaloriraamat» ja pärast seda «Ahtriprojekt. Põhjalik toitumisraamat».
Tervislikud lemmikretseptid koondas Angelika samuti kaante vahele, kogu naisi ümbritsev kaaluteema viis «Praktilise kaloriraamatuni».
Tema viimane lapsuke, poolteist aastat kokku pandud E-ainete kogumik, on Angelikale eriti südamelähedane. Ta tegi põhjaliku uurimistöö selle kohta, mida me siis õigupoolest sisse sööme, ja tulemus oli ikka päris kole. Hirmutav on teada saada, et osas lihatoodetes pole grammigi liha ja et kommides sisalduvad sünteetilised asovärvid võivad pikaajalisel tarbimisel muutuda lastele eluohtlikuks.
«Pidin tegema valmis viis raamatut, et jõuda tervisliku toitumiseni,» ohkab Angelika, kes nimetab praegust etappi oma elus toitumispuhastuseks. Ta ei nälgi, hoopis vastupidi: «Tahan palju süüa!», ja ta ei söö toidulisandeid, vaid üritab puhastuda ainult toiduga.
«Ma ei taha neid E-sid täis topitud asju enam süüa!» meenutab Angelika emotsiooni, mis valdas teda pärast toidusiltide põhjalikku uurimist. «Mõtlesin, et teen E-vaba puhastust kuu aega – söön ainult seda, mille kohta olen kindel, et see on tervislik.
Nüüd toitun sama põhimõtte järgi juba teist kuud ja tunnen end ootamatult hästi. Energiat on oi kui palju! Ma ei joo enam kohvi ja mul pole päeval und! Vanasti oleksin võtnud kohvi kõrvale ka veel energiajoogi, et sellises kliimas ärkvel püsida.»
Kõige rohkem kahetseb Angelika seda, et ta oma praeguseks 21- ja 23-aastase poja kasvatamise ajal ebatervislikust toidust midagi ei teadnud ning andis lastele kätte kogu keemiakompoti, peaasi, et oleks taskukohane ja lastele maitseks.
«Ma ei ole matemaatik ja keemiat ei sallinud kooli ajal üldse. Olen 43 ja tahan teist sama palju veel hea tervisega elada. Toitumine on peamine, millega annab midagi muuta. Pluss muidugi liikumine,» põhjendab Angelika oma erilist toitumishuvi.
«Kui mõtlen oma vanematele, siis nemad ei ole hea tervisega. Tahaksin väga oma ema toidulauda muuta, aga ma ei saa seda teha vägisi. Õiged toitumisharjumused saavad alguse kodust.»
Millised siis on Angelika meelest need õiged toitumisharjumused? Esiteks: ära osta kunagi sooja valmistoitu. «Sa ei tea, kaua toit on seal hangunud rasva sees seisnud ja millest see koosneb – valmistoitudele ei ole märgitud juurde ühtki koostisainet.
Salatil on vähemasti karbi peal kirjas, mida see sisaldab. Tee kodus ise süüa, siis tead kindlalt, mida sinna sisse paned. Jutt sellest, et aega pole, nii kiire on, ei veena mind enam ammu.
Aga kui sul on tõesti nii kiire, siis lase aga samas vaimus edasi ja käi vanaduses apteegi vahet – vii see raha, mis oleks kulunud tervislikule toidule, ravimifirmadele!» Angelikat lausa ärritab, kui laisad on tänapäeva inimesed – vanasti polnud vaakumisse pakendatud valmistoitu saadaval, aga kõik said oma toidud tehtud ja söönuks, keegi ei virisenud ajapuuduse üle.
Teiseks: vali endale igast tooterühmast toiduaine, mis on n-ö halvimaist parim. Kus ei ole sees vähemasti neid kahjulikke E-aineid, mis on kirjas Angelika koostatud lipikul, mis läinud nädalast alates tasuta saadaval Selverite kassades.
Kolmandaks: ära osta toiduaineid, kuhu pole peale kirjutatud, mida need sisaldavad.
Neljandaks: hoidu liha- ja vorstitoodetest, mis ei sisalda liha, vaid ballasti.
Angelika toob näiteks lastele mõeldud Vinku lihapallid, kus koostisainetena on märgitud kanalihamass, vesi, kuivikupuru, sojavalk, porgand, tärklis, keedusool, lõssipulber ning maitse- ja lõhnatugevdaja E621. «Kallid tootjad, kus on siin liha?» küsib Angelika.
Kui ta tootja esindajalt küsis, miks nad nimetavad kanalihamassist (odav jääkprodukt, mis koosneb kondirasvast, pehmetest kudedest ja rümpadest) tehtud pallikesi lihapallideks, vastati, et nad tahtsid teha kauba lastele suupärasemaks!
«Või võtame laste keeduvorsti – selles on 30 protsenti kanalihamassi ja viis protsenti veiseliha, muu on mingi möks. Neis on sees säilitus- ja värvaine E250 ja E621 – see, mis annab vorstile lihamaitse. Isegi lõhna- ja maitseained ei tee seda sodi söömisväärseks, siis pannakse veel juurde maitsetugevdajat. Ja see on lastele mõeldud vorst!»
«Kõige targem soovitus kõlab nii: ärge ostke
E-aineid täis kaupa! Ainult siis hakkavad tootjad mõtlema, mida nad õigupoolest toidu sisse panevad!» hoiatab Angelika. Kui lapsed tahavad siiski väga viinereid, soovitab Angelika osta näiteks Klaabu lihaviinereid, mis sisaldavad lausa 67 protsenti kana- ja broileriliha, millele on aga kahjuks lisatud säilitusainet naatriumnitritit (tootja sõnul siiski väga vähesel määral).
Teine hea viiner on Laste Võluviiner, milles 52 protsenti sealiha ja 11 protsenti veiseliha ja mis ei sisalda kanalihamassi, maitsetugevdajat ega ka säilitusainet.
«Alati pole siiski tootjad süüdi selles, et nende tooted on säilitusaineid täis. Kauplused ei võta lühikese säilivusajaga kraami lihtsalt müüki ja nii tekibki surnud ring,» nendib Angelika.
Viineritest rääkides meenub Angelikale hiljuti loetud intervjuu Eesti suurima lihakombinaadi naisdirektoriga, kes väitis, et sööb juba viis aastat iga päev viinereid. Angelika oli sellest lausa šokeeritud. «Öelge mulle, miks sööb täiskasvanud täie mõistusega naine iga päev viinereid!? Mulle ei mahu see pähe!»
Üks tuttav öelnud Angelikale, et olgu mis on, aga magusast tema ei loobu – see lisavat elule väärtust. Angelika ei külasta kiusatuse vältimiseks magusaletti juba ammu. «Mis mõttes magus lisab elule väärtust? Kujutad ette, kui minult mu rohke rohelise ja õliga salat ära võetaks? Miks keegi arvab, et kook on palju parem kui hästi tehtud tervislik salat?»
Angelika tähtsaim soovitus kõlab: enne kui midagi suhu pistad, mõtle, kas see teeb sulle head. Igaüks võib ju ise valida, tahab ta tervist või tahab riskida. «Kas peab laskma tervisel halvaks minna, et oma toitumisharjumusi muuta?» küsib ta.
Mõttetud kalorid:
• nisujahust tooted (saiakesed, makaronid, nisujahust leib koos säilitusainetega)
• lihatooted, mis sisaldavad vähe liha, aga palju muud möksi: viiner, sardell, vorst
• marinaadis liha (tavaliselt sisaldab E621, ohtlikku maitsetugevdajat naatriumglutamaati)
• kartuli- ja muud krõpsud (väga rohke E-ainete sisaldusega, hüdrogeenitud rasvad)
• soolased pähklid (liiga soolased)
• mahlajook (palju suhkrut ja muud ei midagi)
• suhkur üldse
• hüdrogeenitud taimerasva sisaldusega (transrasvhapped!) tooted (mõned margariinid, jäätis, kondiitritooted, kommid)
• värvilised kihisevad joogid
• puljongikuubik (see kubiseb E-ainetest, muud seal polegi)
lapse tervislik sünnipäevalaud
Friikartulite ja krõpsude asemel:
• peenikesteks ribadeks lõigatud toored porgandid
• värske kurk, mis lõigatud pulkadeks või ribadeks
• kirsstomatid
• viinerid (miks mitte, kuid valiksin Klaabu lihaviineri ja Võluviineri, kus on üsna palju liha ja pole üldse või on vähe E-aineid)
• tikusuupisted – viinamari ja tükk juustu (hambatiku otsas); kirsstomat, juust ja väike ümar saiatükk; värske kurk, juust ja väike ümmargune saiatükk
Magusaks:
• sektoriteks lõigatud õunad
• mandariinid
• tükeldatud banaanid
• puuviljasalat (õuna-, pirni-, banaani- ja apelsinitükid), pakkuda koos magusa kohupiima-vahukoorega
• isetehtud juustuküpsised
• isetehtud muffinid
• kohupiima-küpsisetort
Joogiks: mahl, vesi