/nginx/o/2010/02/12/310845t1hfc99.jpg)
Selle aasta alguses tehtud eurobaromeetri uuringu «Euroopa hädaabinumber 112» järgi helistavad eestlased hädaabisse enim võrreldes ülejäänud Euroopa Liidu liikmesriikidega.
Eestlased helistavad hädaabisse eurooplastest enim
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui keskmiselt helistas Euroopas viimase viie aasta jooksul hädaabinumbrile 24 protsenti inimestest, siis Eestis valis selle perioodi jooksul hädaabinumbri 51 protsenti vastanuist.
Kõige vähem tuleb helistamist ette Iirimaal ja Küprosel - viimase viie aasta jooksul ei olnud seal hädaabinumbrit pidanud valima 85 protsenti inimestest.
Enamikus riikides, nagu ka Eestis, on lisaks Euroopa ühtsele numbrile 112 olemas ka kohalik number, Eestis on selleks 110.
Eestis nimetas 112 esmase hädaabinumbrina 90 protsenti vastanuist. 110 valitakse pigem politseiga seotud probleemi korral. 112 kasutasid eestlased enim nende Euroopa riikide seas, kellel on veel teinegi hädaabinumber.
Kui 2008. aastal helistas alternatiivsele hädaabinumbrile (mitte 112) 26 protsenti inimestest, siis sel aastal oli nende inimeste hulk vähenenud kümne protsendi võrra.
Kui näiteks Suurbritannias helistas viimati Euroopa ühtsele numbrile kaks protsenti inimestest, kuna eelistati kohalikku numbrit, siis eestlaste seas kasutati 112 numbrit 87 protsendil juhtudest.
94 protsendil juhtudest ei esinenud Eestis ühtki tehnilist probleemi ning vaid viis protsenti inimestest kurtis mõningaste häirete üle (näiteks telefon andis kinnist tooni).
Kõige rohkem esines tõrkeid Poolas ja Portugalis, vastavalt 13 ja 15 protsendil juhtudest. Kõige paremini töötab hädaabinumber Inglismaal - 99 korral 100st saadi operaator ilma probleemideta kätte.
Eesti puhul saadeti 77 protsendil juhtudest peale hädaabikõnet brigaad kohale. Võrreldes suurema osa ülejäänud Euroopaga saadetakse Eestis brigaad välja tunduvalt harvem. Näiteks Saksamaal, kus saadeti päästjad kohale kõige tihemini, on sama näitaja 92 protsenti.
Eestis ei esinenud juhte, kus inimene küll helistas, päästjad saadeti välja aga kohale nad ei jõudnudki. Küll aga tuli sellist asja ette Austrias, Portugalis, Leedus ja Bulgaarias, kus kolmel protsendil juhtudest brigaad pärale ei jõudnud.
Hädaabisse helistamise korral anti Eestis 13 protsendil juhtudest telefoni teel infot, kuidas käituda. Kahel protsendil juhtudest selgus, et tegemist ei ole hädaolukorraga.
Enamasti helistatakse hädaabisse mobiililt - 70 protsendil juhtudest, 27 protsendil juhtudes helistatakse aga lauatelefonilt. Kõige vähem kasutavad hädaabikõnedeks mobiili prantslased -34 protsendil juhtudest.
Uurides üleüldist teadlikkust Euroopa ühtse hädaabinumbri 112 osas, selgus, et vaid veerand eurooplastest teab, et 112 on üleeuroopaline hädaabinumber. Näiteks Itaalias, Kreekas ja Inglismaal teadsin inimesed selle olemasolust kõige vähem - üle 90 protsendi inimestest ei osanud seda nimetada.
Eestis teadis 45 protsenti vastanuist nimetada Euroopa hädaabinumbrina 112, kaheksa protsenti vastas valesti ning ülejäänud ei osanud midagi pakkuda.
Alates 2008. aastast kasutavad kõik ELi liikmesriigid ühtselt numbrit 112.
Uuring viidi läbi 7. - 11. jaanuarini 2010, küsimustele vastas üle 40 500 inimese kõigist 27st ELi liikmesriigist vanuses 15 ja rohkem. Igas riigis küsitleti umbes 1500, Eestis 1512 inimest.