Muuli: reformierakondlased takistavad haiglasüsteemi kaasajastamist

Rain Rosimannus.

FOTO: Peeter Langovits

Ajakirjanik Kalle Muuli avaldas arvamust, et Eesti haiglasüsteemi kaasajastamist, täpsemalt Rapla ja Põlva haigla sulgemist takistavad nende kohtadega isiklikult seotud reformierakondlased Rain Rosimannus ja Urmas Klaas.

«Riigikontroll leidis auditi tulemusel, et Eesti haiglavõrk on liialt suur ning ei vasta haigekassa võimalustele ega Eesti vajadustele. Lihtsustatult öeldes oli aga sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnum selline, et lõpmatult ei saa haiglaid kinni panna,» selgitas ajakirjanik Anvar Samost Raadio 2 saates «Olukorrast riigis».

«Üle kümne aasta tagasi Rootsi ekspertide tehtud haiglavõrgu kava nägi ette kahe tugeva keskuse loomist Tallinnasse ja Tartusse ning mõnede haiglate säilitamist suuremates piirkondades, ülejäänud oleks siis tulnud sulgeda, mida on ka tehtud, või muuta hooldushaiglateks, mis on toimunud liiga aeglaselt,» rääkis Samost.

«Kaks silmatorkavat näidet haiglatest, mis 2005. aastast saadik peaks olema suletud, aga mille lahtiolekut on jupikaupa pikendatud, on Põlva haigla, mis asub 40 km kaugusel Tartu Ülikooli Kliinikumist ja Rapla haigla, mis asub umbes sama kaugel Põhja-Eesti Regionaalhaiglast ja teistest Tallinna haiglatest,» sõnas Samost.

«Miks need haiglad alles on, ilmselt adekvaatset raviteenust osutada ei suuda ja maksumaksja raha neelavad, selle põhjus on poliitiline,» tõdes Samost.

«Juhtumisi üks Reformierakonna liige on pärit Põlvast, tema ema töötab või töötas hiljuti Põlva haiglas. Alati kui läheb selle sulgemiseks, siis vastav poliitik enese suureks häältemagnetiks tegemiseks asub selle haigla kaitseks välja ja haigla jääb alles. See on riigikogu majanduskomisjoni esimees Urmas Klaas, endine Põlva maavanem,» rääkis Kalle Muuli.

«Rain Rosimannus jällegi on pärit Raplast, tema ema Erika Rosimannus elab seal. Ja need haiglad püsivad. Kohalikud inimesed, kes te käite ennast seal ravimas, olgu neile poliitikutele tänulikud,» ütles Muuli.

«Need haiglad säilivad seal igavesti, võib teha ülemaailmse plaani, võib tuumaplahvatus tulla, aga mitte midagi ei juhtu,» leidis ta.

Samost rõhutas, et väikehaiglates pole ravikvaliteet ja teenused ehk kõige paremad. «Kuus aastat tagasi käis 23 protsenti inimestest väljaspool oma maakonda arsti juures, 2008. aastal juba üle kolmaniku,» rääkis ta.

Populaarne

Tagasi üles