/nginx/o/2009/06/04/189532t1hbdaa.jpg)
Eesti Diabeedikeskuse endokrinoloogi Marju Pasti sõnul on suhkruhaigel talisporti harrastades eriti oluline jälgida, millised on tema jalanõud, kuna vale kuju või suurusega jalatsid võivad põhjustaa hõõrdumisi, erosiooni, ville ja haavandeid.
Diabeetik peab sportides olema ettevaatlik
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla diabeediõde Tiina Mitt märkis, et kui haige ei pruugi tundlikkushäire tõttu jalanõu suurust õigesti tunnetada, aitab teda oma jalajälje piiritlemine paberil - jalajälg tuleb välja lõigata ja vaadata, kas see mahub saapasse, kirjutab meditsiiniuudiste portaal
.
Kuna suhkruhaigetel võib olla probleeme ka temperatuuritundlikkusega, siis on neil oht saada külmakahjustusi. «Siin tuleb jälgida tervet talupojamõistust ning olenevalt miinuskraadidest valida sokid ja soe aluspesu, mitte usaldada enda külmatunnetust,» lausus Mitt.
Suhkruhaigetel sageli esinevad tasakaaluhäired suurendavad traumade ohtu. Seega on Pasti sõnul diabeetiku jaoks ülitähtis valida endale mõõdukas koormus ja mitte ajada taga kunagist suurt koormustaluvust. Samuti tuleks leida turvaline teekond.
Tähtis on, et treeningu algus ei langeks kokku insuliini maksimumtoimeajaga, mis avaldub 1,5-2 h pärast süstimist ning võib koos füüsilise koormusega viia vere suhkrusisalduse järsu vähenemiseni. Seda aitab vältida insuliinikoguse piiramine suusatamispäeval. Ühtlasi võiksid insuliini süstivad haiged enne treeningut teha süsti passiivsesse kohta, näiteks kõhtu, mitte jalga.
Kui koormus kestab üle tunni, peaksid eriti I tüüpi diabeeti põdevad inimesed enne treeningut oma vere suhkrusisaldust mõõtma ning koormuse pikkuse ja intensiivsusega arvestama. Kui suhkruhaigel on enne rajale minekut vere suhkrusisaldus suur (üle 15 mmol/l), siis vajab ta kas lisainsuliini või peab treeningu teisele päevale lükkama.
Kui füüsiline koormus kestab kauem kui tund, siis tuleks kindlasti süüa lisatoitu, pikema liikumise puhul iga tunni tagant. Vajaliku koguse süsivesikute omandamiseks kõlbavad näiteks müslibatoonid, spordijoogid, kommid, glükoositabletid ja kuivatatud puuviljad.