/nginx/o/2009/01/18/119087t1hbf13.jpg)
Ultraheliseade, mis tekitab väga kitsale alale fookustavaid helilaineid, võib tulevikus aidata lõhustada infarkti põhjustavaid trombe ajus ilma operatsioonide või ravimiteta.
Ultraheliseade aitab trombe lõhustada
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Praegu on meetodit katsetatud vaid katseklaasides või loomade peal, kuid teadlased loodavad inimkatsetega alustada juba 2011. aasta teises pooles, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
Technology Review'd.
California ülikooli neuroloog Thilo Hoelscher katsetab Iisraeli ettevõtte InSightec välja töötatud kiivrisarnast seadet, mille tekitatud ultrahelikiired fookustatakse väikesele punktikesele ajus, kahjustamata samas koljut ja ümbritsevat ajukude.
Tehnoloogiat katsetatakse juba patsientide peal, kellel on vaja eemaldada kahjustatud ajukude, kuid trombide lõhkumine nõuab palju täpsemat tööd. Hoelscher ja tema kolleegid peavad tõestama, et seade suudab trombi lõhkuda ilma ümbritsevat ajukude kahjustamata.
Ajuinfarkt on väga ohtlik
Ajuinfarkt tekib, kui vereklomp ehk tromb blokeerib arteri ja takistab verevoolu ajus. Mida kauem tromb püsib, seda suurem osa ajukoest sureb ning seda madalam on patsiendi ellujäämistõenäosus.
Praegu on trombide lõhkumiseks kasutusel vaid kaks meetodit. Esiteks saab trombe lahustada ravimiga nimega koe plasminogeeni aktivaator (tPA), kuid seda saab anda vaid mõnedele patsientidele ning tavaliselt saab seda kasutada vaid kolme tunni jooksul pärast infarkti.
Teiseks saab mõnda trombi operatsiooni abil veresoonest eemaldada, kuid seda meetodit harrastavad vaid vähesed haiglad. Kokku saab neid meetodeid kasutada umbes kümnel protsendil patsientidest.
InSighteci kõrge intensiivsusega fookustatud ultraheli seade koosneb enam kui tuhandest ultraheli saatjast, millest igaühe tekitatud kiirt saab eraldi fookustada kiivrisarnast seadet kandva patsiendi ajule.
Fookustatud kiired saab koondada vaid neljamillimeetrise läbimõõduga alale, mis on piisavalt täpne arterit blokeeriva trombi lahustamiseks vähem kui minuti jooksul.
Turvalisus küsimuse all
Küülikute peal tehtud katsetes näitasid Hoelscher ja tema kolleegid, et InSighteci süsteem võimaldab trombe lõhkuda tervet ajukude kahjustamata. Lisaks on seadet katsetatud ka inimeste surnukehade peal ning leitud, et ka seal saab see trombide lahustamisega hakkama - luukude ei juhi helilaineid kõrvale ega hajuta tekkivat energiat.
Samas on selle meetodi puhul ka olulisi takistusi. Esimeseks küsimuseks on, kuidas suudavad radioloogid kiirte fookustamiseks vajaliku täpsusega paika panna trombi asukoha.
Virginia ülikooli teadlased üritavadki praegu seadet kombineerida magnetresonantsi kasutava angiograafiga, et ummistuste asukohta oleks võimalik täpselt kindlaks määrata.
Teiseks küsimuseks on turvalisus. «Tavaliselt me pigem jahutame aju, et seda kaitsta. Ultraheli kasutades tuleb aju aga kuumutada. Kui kolju sisse kuumust lasta, ei pääse see välja ja võib seal hoopis võimenduda,» ütles Los Angelese Cedars-Sinai meditsiinikeskuse ultrahelispetsialist ja kardioloog Robert Siegel. Hoelscher kinnitas, et California ülikooli laboris selle küsimusega praegu tegeletaksegi.