Nakkuskindlus tagab tugeva tervise

Vitamiinirikas toit: tugevdab immuunsüsteemi. Foto: Corbis / Scanpix

Immuunsus on inimorganismi tugev sisemine võime, mille keerulist olemust selgitab Tartu Ülikooli immunoloogiaprofessor Raivo Uibo.

Immuunsus on organismi kaasasündinud ja ka elu jooksul omandatud jõud vältida nakatumist haigustesse või tõrjuda antigeeni omadustega võõraineid.

Immuunsuse korral arenevad organismis sellised kaitsereaktsioonid, mis kõrvaldavad haigusetekitaja enne tema ohtlikku paljunemist kehas. Inimene võib muutuda immuunseks mingi haigusetekitaja suhtes pärast nakkushaiguse põdemist, vaktsineerimist või vastavate antikehade (või immuunrakkude) manustamist.

«Immuunsuse tagab immuunsüsteem – elundite, kudede, rakkude ja molekulide kooslus, mis määrab organismis immuunvastuse tekke,» selgitab professor. «Enamasti käsitletakse immuunsüsteemi seoses omandatud immuunsusega, kuid tegelikult töötavad loomulik ehk kaasasündinud ja omandatud immuunsus käsikäes. Nende mõlema algkomponendid on igal inimesel juba sündides olemas.»

Loomulik immuunsus  muutub aastatega  paindlikumaks, kuid põhimõtteliselt on see kogu elu ühetaoline. Seevastu omandatud immuunsus tekib pärast mingi nakkushaiguse põdemist, mõne võõrainega kokku puutudes või vaktsineerimise tulemusel. Ka kasvajate korral on immuunmehhanismidel oluline osa.

«Tänu vaktsineerimistele on maailmas suudetud vältida miljoneid surmaga lõppevaid haigusjuhte. Näiteks rõuged viisid igal aastal hauda tuhandeid, kuni 1796. aastal võttis Londoni arst Edward Jenner kasutusele  rõugevastase vaktsiini ja praegu on see haigus ajalukku läinud,» nendib Uibo.

Paljudel haigustel – difteeria, lastehalvatus jt – on pärast  vastavate vaktsiinide väljatöötamist esinenud maailmas vaid üksikuid, väga piiratud puhanguid. Maailma immunoloogid töötavad välja uusi vaktsiine ja kindlasti hakatakse tulevikus ka  autoimmuunhaiguste, näiteks suhkruhaiguse või psoriaasi vältimiseks kasutama vaktsiine.

Autoimmuunhaiguste põhjustajaks on immuunreaktsioon, mille märklauaks ehk autoantigeenideks on kehaomased ained. Eri põhjustel (näiteks mõningate nakkuste, mürkkemikaalide jm toimel) hakkab immuunsüsteem pidama neid võõrasteks ja asub rünnakule.

«Praegu kahjuks ei suudeta veel täpselt öelda, millised tegurid ühe või teise autoimmuunhaiguse otseselt vallandavad, asjakohane uurimistöö käib aga maailmas väga intensiivselt.

Näiteks meie Tartu Ülikooli üld- ja molekulaarpatoloogia instituudis tegeleme koos partneritega lastekliinikust ja mujalt Euroopast I tüüpi diabeedi ehk insuliinisõltuva suhkurtõve tekkega seonduva uurimisega. Uurime pärilikkus- ja keskkonnategureid, sh mikroorganismide ja toidu osa immuunreaktsioonidest vahendatud I tüüpi dia­beedi ja sellega sageli kaasuvate autoimmuunhaiguste, näiteks tsöliaakia tekkes.

Usun, et peagi avastatakse  autoimmuunhaiguste põhjustajad ja saame varsti rääkida ka sellistest vaktsiinidest, mis aitavad vältida või ravida I tüüpi suhkurtõbe, tsö­liaakiat ehk gluteenenteropaatiat, reumatoidartriiti, haavandilist koliiti ehk jämesoolepõletikku, psoriaasi, sclerosis multiplex’i jt – neid haigusi on ligi sada. Immunoloogid otsivadki praegu seda tüüpi haigusi täiesti ravivaid meetodeid,» tutvustab Uibo.

Immuunsüsteem on mitmetahuline, töötades käsikäes hormonaalsüsteemi ja närvisüsteemiga – ja selle unifitseeritud tugevdamiseks pole mingit imeravimit leiutatud. Või vähemasti pole ühegi seni esile kerkinud kandidaadi suhtes piisavalt teaduslikku informatsiooni, mis lubaks väita vastupidist.

Professor Uibo soovitab kõigil tegelda aktiivselt tervisespordiga, süüa mitmekülgselt, olla heatujulised, puhata parasjagu – kõik see turgutab organismi kaitsevõimet ja teeb head immuunsüsteemile.

Kevadväsimus hiilib lähemale

Praegu on just õige aeg oma toidusedel läbi mõelda, et tänu tervislikule toitumisele kevadeni reipalt vastu pidada. Doktor Aili Paju soovitab enesetunde turgutamiseks valida vitamiini- ja mineraalirikkaid aed- ja puuvilju ja lisab, et kodumaistest juurviljadest on kevadtalvel kõige rohkem vitamiine säilinud kaalikas.

Punapeedi, musta rõika, porgandi, kapsa ja hapukapsa kõrval on head energiapommid ka eestimaised õunad ning suuremad C-vitamiini allikad (külmutatud) astelpajumarjad, jõhvikad, mustad sõstrad. Aga ka  lõunamaised  tsitrusviljad, nagu sidrunid, apelsinid, greibid, kiivid. Eriti kasulik ja tervislik on hurmaa (pildil) – ka siis, kui sööte päevas ainult ühe hurmaa, saate kätte pea kõik kehale vajalikud vitamiinid.

Lisaks rikkalikule vitamiini- ja mineraalisisaldusele aitavad eelnimetatud viljad puhastada organismi kahjulikest ainetest.

«On vist käes aeg meelde tuletada, et vanasti algas pärast vastlapäeva paast. Lihapütt oli selleks ajaks tühi, söödi rohkem putru, suppi ja aedviljahautisi. Nii et kuni lihavõteteni toituti küll kasinalt, ent see-eest tervislikult. Tänapäevalgi tasuks selles osas esivanematest eeskuju võtta,» räägib Paju.