USA Colombia ülikooli teadlaste sõnul kaitseb õnnelik ja positiivne ellusuhtumine südame-ja veresoonkonna haiguste eest.
Õnnetunne kaitseb südant
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
19. veebruar 2010, 14:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uurijad jätkasid, et elu humoorikat, lõbusat ja õnnelikku poolt nägevatel inimestel esineb vähem südamehaigusi, kirjutab Sciencedaily.com.
«Inimesed peaksid iga päev tegelema ka millegi sellisega, mis nad õnnelikuks, rõõmsaks ja naerusuiseks teeb,» laususid asja uurinud.
Mitmed uuringud on näidanud, et pidevas pinges ja stressis elavatel inimestel hakkavad üsna kiiresti ilmnema terviseprobleemid.
«Stressis keha hakkab tootma hormoone, mis mõjuvad südamele halvasti. Selle tõttu võivad tekkida mitmeid südamega seotud haigusi. Kuid positiivse mõtlemise ja ellusuhtumise korral on kehas stressihormoone vähem,» selgitasid teadlased.
Uuringut juhtinud arsti Karina Davidsoni sõnul ootavad mõned inimesed puhkust, et end õnnelikuna tunda.
«Mõned inimesed suudavad end õnnelikuna tunda vaid puhkuse ajal. Seda saab võrrelda alkoholi järsu ületarbimisega. Kui suudetakse iga päev tegelda millegagi, mis õnne tekitab, ei teki selliseid järske ja organisimi šokeerivaid muutusi,» selgitas Davidson.
Uurija sõnul on palju asju, mis aitavad muuta negatiivseid mõtteid positiivseteks.
«Eriti mõjus on muusika. Samuti aitavad muuta mõtteid ja kehaenergiat laulmine ja tantsimine kui ka rõõmsat meeleolu loova raamatu lugemine. Ka looduses jalutamine aitab igapäevamõtetest eemalduda,» soovitas arst.
Ta jätkas, et piisab isegi sellest, kui päevas saab inimene 15 minutit endaga tegeleda.
«Isegi selle lühikese ajaga saab parandada nii vaimset kui ka füüsilist tervist. Eriti hea, kui tegeldakse asjaga, mis laseb täielikult lõõgastuda. Positiivselt meelestatud inimestel ei ole harjumust vanu luhtumisi ja negatiivseid olukordi pidevalt mõtetes vaagida ja end nende eest nuhelda,» sõnas Davidson.
Uurijate sõnul on paljude inimeste elu nagu suletud ring.
«Nad elavad stressirohket elu ja mõtlevad negatiivselt, see omakorda tekitab terviseprobleeme. Terviseprobleemid aga viivad mõtted uuesti negatiivsele. Sellest ringist saab välja astuda, kui muudetakse mõtlemist,» kinnitasid teadlased.
Uurijate arvates peaks inimesed suhtuma ellu mõtteviisiga, et «klaas on pooltäis», mitte et «klaas on pooltühi».