/nginx/o/2009/12/12/281228t1h8f6a.jpg)
Mõned tunded nagu näiteks viha, depressioon ja rahutus võivad krooniliseks muutudes inimese südamele väga halvasti mõjuda.
Negatiivsed emotsioonid nõrgestavad südant
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Südame tervist mõjutavad peale emotsioonide veel mitmed muudki tegurid nagu geneetiline soodumus või elustiili valikud, kirjutab Physorg.
Ameerika arst Barb McDanel selgitas, et enamik inimesi tõenäoliselt teavad, et viha tõstab vererõhku, mis omakorda on südamele halb, ent nüüd on teadlased teinud kindlaks, et ka depressioon ja rahutus põhjustavad südamehäireid.
Hiljuti tehtud uuringust selgus, et ligi 60 protsenti südamehäirega inimestest kannatas ka depressiooni all.
Rahutuse näitaja oli veidi madalam - seda esines 45 protsendil inimestest. Teadlased leidsid veel sedagi, et nii depressiooni kui ka rahutust põdevate inimeste surmarisk oli tunduvalt suurem.
Teisest südameuuringust selgus, et vihatunne võib muuta südameseina rakkude elektrilisi omadusi. See aga võib omakorda põhjustada südame rütmihäireid.
Paljud uurimused on näidanud, et patsientidel, kellel on südameprobleemidega võitlemise ajal parem toetusvõrgustik, on tulemused olnud paremad kui neil, kes on pidanud pigem üksinda hakkama saama.
Näiteks kümme aastat kestnud uurimuses Austraalia vanurite kohta leiti, et suurema sotsiaal- ja sõpradevõrgustikuga inimesed surid uuringuperioodi jooksul 22 protsenti väiksema tõenäosusega kui need, kellel oli vähem sõpru.