Tartu jagu inimesi ootab eriarsti juurde pääsemist

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arstijärjekord.
Arstijärjekord. Foto: Elmo Riig / Sakala

Haigekassa andmetel ootab viie Eesti suurhaigla eriarstide juurde pääsemist iga kaheteistkümnes eestimaalane ehk ligi 110 000 inimest - seda on umbes sama palju kui Tartu linnas elanikke, kirjutab meditsiiniuudiste portaal

mu.ee

.


Koos piirkondlike haiglatega ootab ravijärjekordades ligi 140 000 inimest ehk iga kümnes eestimaalane.

Haigekassa avalike suhete juht Evelin Koppel ütles Tarbija24.ee'le selgituseks, et ravijärjekorras ootavate inimeste arvu sisse lähevad kõik need, kes peavad arstile pääsemist ootama alates ühest päevast.  

Samas tasub meenutada, et mullu märtsis pikendas haigekassa nõukogu ambulatoorse eriarstiabi ravijärjekordade maksimumpikkust seniselt neljalt nädalalt kuue nädalani - põhjuseks tervishoiuteenuste nõudluse kasv.   

Maksimaalsest lubatud ooteajast kauem ei pea Evelin Koppeli sõnul praegu keegi arsti juurde pääsemist ootama - kui peab, siis pole see tema selgitusel seotud sellega, et haigekassal pole raha.

Teisisõnu ei tohi ravijärjekord olla rahalistel põhjustel pikem kui kuus nädalat, kuid kui inimesed tahavad minna konkreetsesse haiglasse konkreetse arsti juurde, samas kui teises haiglas või teise arsti juurde oleks võimalik pääseda palju kiiremini, ei saa sinna haigekassa midagi parata. 

Mu.ee's ära toodud suur ootel olijate number võib aga Evelin Koppeli sõnul sisaldada ka n-ö topeltbroneeringuid ehk siis olukordi, kus inimene on pannud ühes haiglas endale aja kinni, kuid kuna seda visiiti peab liiga kaua ootama, on helistanud ka teise haiglasse ja saanud varasema aja, kuid pole esimest aega tühistanud.

Tartu silmaarstile pääsemist tuleb eriti kaua oodata 

Mu.ee kirjutab veel, et viimasel kolmel aastal on tung kasvanud just viide suurhaiglasse: Põhja-Eesti Regionaalhaigla, Tartu Ülikooli Kliinikum, Ida-Tallinna Keskhaigla, Lääne-Tallinna Keskhaigla ja Tallinna Lastehaigla.

Kõige kauem, 5,5 kuud tuleb vastuvõttu oodata Tartusse ülikooli kliinikumi silmaarsti juurde. Teist kohta hoiavad 4,4 kuuga Lääne-Tallinna Keskhaigla (LTKH) endokrinoloogid ja kolmandat kohta 3,2 kuuga Tartu kliinikumi neurokirurgid.

LTKH Mustamäe polikliinikust veerandtunnise autosõidu kaugusel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas (PERH) saab aga endokrinoloogi praegu aja kas või järgmiseks päevaks. LTKH ravijuht Gennadi Timbergi sõnul on neil endokrinolooge vähe ja haigekassa lepinguline maht ei võimalda rohkem pakkuda, seetõttu on püütud olukorda lahendada tasuliste vastuvõttudega.

TÜ Kliinikumi närvikliiniku juhataja Toomas Asser ütles olukorra kommentaariks, et ükski erakorraline haige ei jää iialgi abita - nad kas suunatakse üle erakorralise meditsiini osakonna arsti juurde või aitavad neid perearstid. «Kindlasti oskab nii mõnigi enda näite varal kritiseerida, kuid midagi alarmeerivat olukorras ei ole,» lisas ta.

Ka PERHi kirurgiakliiniku neurokirurg Andres Ellamaa kinnitas, et vähe on asju, mis vajavad väga kiiret tegutsemist. «Kui aga näeme, et enam ei ole võimalik venitada, siis surume haige kuhugi vahele,» märkis arst.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles