/nginx/o/2010/02/23/318903t1h16ca.jpg)
Ameerika Purdue ülikooli teadlased on vanemate inimeste puhul leidnud kinnitust ütlusele, et inimene on täpselt nii vana, kui ta ennast tunneb olevat.
Nooruslik mõtlemine lihtsustab vananemist
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See küll loeb, kui vana sa oled, ent veelgi olulisemaks vananemisprotsessi mõjutajaks on inimese enda mõtestamine,» vahendab
sotsioloogia ja gerontoloogia doktorant Markus H. Schaferit.
«Kui inimene tunneb ennast vanemana, kui ta tegelikult on, tulevad vananemisega kaasnevad negatiivsed tegurid tugevamalt esile,» selgitas doktorant, ning lisas: «Kui aga vanem inimene säilitab noorusliku mõtlemise, annab see talle eelise säilitamaks vananemise positiivseid aspekte.»
Schafer võrdles koos uuringu kaasautori Tetyana P. Shippee'ga inimeste reaalset kronoloogilist vanust nende subjektiivse vanusetunnetusega, saamaks teada, mis mõjutab hilisemal eluperioodil kognitiivseid võimeid rohkem.
Teadlased uurisid 1995. ja 2005. aastal pea 500 inimest vanuses 55-74. Kui 1995. aastal küsiti inimestelt, kui vanana nad ennast tunnevad, leidis suurem enamus ennast tegelikkusest 12 aastat nooremad olevat.
«Me leidsime, et inimesed, kes ennast nooremana tundsid, olid kümme aastat hiljem oma kognitiivsete võimete osas enesekindlamad,» ütles Schafer, ning lisas: «Kronoloogiline vanus on küll oluline, ent tunnetuslik vanus mõjutab inimest rohkem.»
«Küll aga pole me kindlad, kas inimese heaolu ja õnn mõjutab tema kognitiivseid võimeid või inimese head kognitiivsed võimed aitavad tal ennast paremini tunda,» rääkis Markus H. Schafer.