Teadlased andsid hiirele inimese maksa

Hiir.

FOTO: Margus Ansu

Teadlased suutsid anda hiirele inimese maksa, uurimaks mitmete haiguste ravimise võimalusi.


Paljud haigused on organismi-spetsiifilised, nende hulka kuuluvad ka näiteks hepatiit B ja hepatiit C, millega on probleeme inimestel ja ka šimpansidel, aga hiirtel näiteks mitte, vahendab

Tartu Ülikooli teadusportaal Novaator

Livescience'it.

Ühest küljest on see hea, sest nii ei levi haigused ühelt liigilt või suuremalt taksonilt teisele, kuid teisalt muudab see nende haiguste vastu efektiivse ravi leidmise keerulisemaks, sest pole organisme, kelle peal saaks katseid läbi viia.

Tavaliselt kasvatatakse sel juhul rakke katseklaasis, kuid maksarakkude puhul pole see võimalik.

«Inimese maksarakkude uurimine väljaspool organismi on praktiliselt võimatu, sest nad ei kasva ning neid on keeruline rakukultuuris säilitada,» ütles uurimuse üks autoreid Inder Verma Californias asuvast Salki instituudi geneetikalaborist.

Hiired, kelle maksarakud on asendatud inimese maksarakkudega, on seetõttu ideaalseks lahenduseks, mis eelmainitud probleemid kõrvaldab.
Verma on koos kolleegidega suutnud varem luua hiire, kelle maksarakud olid osaliselt asendatud inimese maksarakkudega. Nüüd on aga jõutud pea täieliku asendumiseni.

Muundatud maksaga hiired saavad haigestuda maksahaigustesse nagu hepatiit B ja hepatiit C ning nende maks reageerib haiguste ravimiseks antud ravimitele sarnaselt inimese maksale.

«Selline inimese maksa mudel avab ukse paljudele uutele võimalustele, mis varem olid võimatud. Hiirte peal saab katsetada ravimeid ja geeniteraapiat ning tulevikus uurida ka maksavähi ravivõimalusi,» seletas Verma.

Tagasi üles