/nginx/o/2009/02/21/137767t1h20bd.jpg)
Möödunud nädalal ehk 8. kuni 14. veebruarini tõusis haigestumus ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse eelneva nädalaga võrreldes 15 protsenti, kuid see polnud seotud gripiga.
Praegu möllab peamiselt paragripp ja RS-viirus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Grippi haigestunute arv vähenes terviseameti andmetel 16 protsendi võrra.
Enamikul läinud nädalal registreeritud juhtudest oli haigestumine seotud muude respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavate viirustega, mille hulgas esines enam RS-viirust ja paragripiviirust.
Üksikuid gripitaoliste kliiniliste piltidega haigestunuid on registreeritud Tallinnas ja Harjumaal, Ida- ja Lääne- Virumaal, Järva-, Pärnu-, Tartu-, Valga- ja Viljandimaal, kuid nende arv on eelneva nädalaga võrreldes tunduvalt vähenenud.
Viroloogiliste uuringute põhjal saab öelda, et Eestis ringlesid üheaegselt mitmeid respiratoorseid viirusnakkusi põhjustavad viirused. A/H1N1 -gripiviirus moodustas kõikidest ülemiste hingamisteede viirusnakkuste juhtudest 5,7 protsenti, subtüpeerimata A-gripiviirus viis protsenti.
Kokku pöördus möödunud nädalal arstide poole 3541 inimest, kellest pooled olid lapsed.
***
Paragripi tunneb ära kõigepealt valusa kurgu järgi, kuid tavaliselt ei jää tulemata ka nohu ning haukuv köha, tekkida võib gripile iseloomulik lihasvalu. Paragripp ei lähe nädalaga mööda, vaid vaevab põdejat pikemat aega.
RS-viirus tekitab köha, mis võib kulgeda astmaatiliste nähtudega, nii et lapsel võib tekkida lausa lämbumisoht.
Gripp algab tavaliselt kõrge palaviku ja lihasvaluga ning võib tüsistusena põhjustada kopsupõletikku, neeruvaagna põletikku või krooniliste haiguste ägenemist. Seejuures kergemini levib ja ägedamalt kulgeb just A-gripp.
Allikas: terviseamet