/nginx/o/2009/01/05/112804t1h7fbf.jpg)
Sotsiaalministeeriumi andmetel vähenes mullu apteekide arv Eestis 10 võrra, seejuures on linnades 4 ja maapiirkondades 6 apteeki vähem.
Apteekide arv vähenes mullu 10 võrra
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Linnades oli möödunud aasta jaanuaris 358 ja tänavu samal ajal 354 apteeki. Maapiirkondades oli 2009. jaanuaris 138 apteeki, tänavu jaanuaris 132.
Sotsiaalministeeriumi andmetel on apteegid sulgemise põhjustena nimetanud konkurentsi, pädeva personali vähesust, vajadust optimeerida äritegevust, arsti vastuvõtu lõppemist piirkonnas, kohalike elanike ostujõu vähenemist ja ebasobivat tegutsemiskohta.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur selgitas vastuses riigikogu liikme arupärimisele, et apteekide arvu vähenemine alates 2006. aastast on suuresti tingitud ravimiseaduse sätestatud piirangutest, mille kohaselt ei saa uut apteeki avada, kui linnas on ühe apteegi kohta
vähem kui 3000 elanikku või kui maapiirkonnas on apteek lähemal kui üks kilomeeter.
«Sellest tulenevalt on ette näha apteekide arvu edasist vähenemist,» prognoosis minister. «Leiame, et nimetatud piirangud halvendavad ravimite kättesaadavust ning takistavad apteegiteenuse kvaliteedi säilimist ja parandamist. Valitsus on esitanud riigikogule ravimiseaduse muutmise ettepaneku, mille kohaselt kaotataks uute apteekide asutamise piirangud,» märkis Pevkur.
Ta lisas samas, et maa-apteekide majandusliku toimetuleku toetamiseks on nendele kehtestatud mõnevõrra erinevad nõuded teenuse osutamiseks, näiteks võivad olla väiksemad ruumid ja vähem personali. Samuti on valitsus esitanud riigikogule veelgi ettepanekuid, parandamaks apteekide toimetulekut seal, kus neil on vähe kliente - näiteks soovitatakse kaotada ravimite valmistamise ülalpidamise kohustus.