Päevatoimetaja:
Marilin Vikat
Saada vihje

Mis maksab kaunis naeratus?

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Artikli foto
Foto: Corbis / Scanpix

Kauni naeratuse hinda on raske määrata, sest kõige ilusam on loomulik terve suu ja hambad, nendib Eesti Hambaarstide Liidu president doktor Piret Väli.



Loomulike tervete hammaste puhul tuleb ravi või ennetuse eest maksta vähe, aga selliste hammaste väärtus on tohutult suur. Hammaste tervishoiuga tuleb tegelda maast madalast, kõige tähtsam on nende pesemine harja ja pastaga.



Ka hambavahesid tuleb iga päev hambaniidiga puhastada. Kui lapseeas kujundada õiged harjumused, sealhulgas komme igal aastal hambaid kontrollida, siis säilivad hambad terved ja kaunid, rõhutab Tartu Ülikooli stomatoloogiakliiniku juhataja doktor Mare Saag.



Ta soovitab vanematel ja vanavanematel meeles pidada, et imiku lutti ja lusikat ei tohi kunagi oma suhu panna, sest niimoodi antakse täiskasvanu suu mikrofloora (sealhulgas kaariese tekitajad) beebile edasi. Kui laps ei puutu esimesel kolmel eluaastal kokku kaariest tekitavate mikroobidega, saab ta suure tõenäosusega head hambad kogu eluks.  



Arsti silma all hällist hauani

Koolieast alates on soovitatav käia aastas kord-kaks, igemeprobleemide puhul kolm-neli korda aastas hambaarsti vastuvõtul. Katkistest hammastest põhjustatud kroonilised põletikud luus ja  igemetes võivad endas kätkeda südamelihase infarkti, insuldi ja enneaegse sünnituse riski.



Kõik probleemid, mis on seotud inimese näoga, on raskesti talutavad ja mõjutavad psüühikat. Katkised hambad ja igemepõletik, millega kaasneb halb hingeõhk, toovad aga kaasa madala enesehinnangu ja selle kaudu psühholoogilised probleemid. Seda, et magu toidu ebapiisava närimise tõttu kannatab, teab igaüks.



Keskmise raskusega parodontiidi ehk hambaid ümbritseva koe põletiku puhul on haavandunud igemetasku pindala piltlikult öeldes peopesasuurune. Kui selline kahjustus oleks nahapinnal, pöörduks igaüks kohe arsti poole, hambaarsti juurde minekut lükatakse aga sageli aina edasi, märgib doktor Saag.



Kindlasti mängib oma osa ka asjaolu, et meie riigis peavad täiskasvanud oma hambaravi eest täiesti ise maksma. Mujal Euroopa riikides on igale inimesele kas või osaliselt tagatud haigekassa tasutud hambaraviteenus. Suutervis kuulub Euroopa Liidu tervishoius prioriteetide hulka, sest sel on suur seos üldtervise ja tervisekäitumisega.



Väga suurt rõhku pannakse hambahaiguste ennetusele. Näiteks Soomes tasub suuõõne läbivaatuse eest haigekassa – kümneminutilise visiidi eest 13,92 eurot ehk 217 Eesti krooni, 30-minutilise eest 50,46 eurot ehk 787,17 krooni. Haigekassa makstav summa arvestatakse teenuse hinnast maha ja ülejäänud osa tasub patsient.



Igaüks peab endale teadvustama, et oma rahakotile kõige kasulikum on hambahaigusi ära hoida või ravida hambakaariest juba varases järgus. Kui aga hambad on juba käest lastud, peab siiski pöörduma hambaarsti poole, sest parem hilja kui mitte kunagi.



Hambaarst hindab tekkinud olukorda ja koostab raviplaani, mis vajadusel kooskõlastatakse teiste spetsialistidega, näiteks ortodondi ja kirurgiga. Hamba röntgen võib maksta 100–150 krooni,  tuimastus 70–100 krooni, purihamba eemaldamine sõltuvalt keerukusest 400–1000 krooni, lihtne juuretäidis 400–500 krooni, hamba krooni ulatuslik taastamine 800–1500 krooni, kroon hambale 4000 krooni ringis.



Ravikulude ligikaudseks hindamiseks peab inimene istuma tooli ja laskma end uurida. Telefoni teel on väga raske patsiendile kas või ligikaudseid hindu öelda, sest iga lahendus on individuaalne. Kliinikute hinnad erinevad sõltuvalt ravitööks tehtud investeeringutest, nendib doktor Saag.



Ilu- ja raviprotseduurid käsikäes

Hammaste korrigeerimine kauni naeratuse saamise eesmärgil võib maksta kümneid tuhandeid kroone. Võimalik on paigaldada implantaat, see tähendab hamba asendamist n-ö kunstjuure abil. See on hambumuse taastamise seisukohalt parim lahendus, sest ei kahjusta kõrval olevaid hambaid, selgitab Väli.



Implantaadid sobivad üldjuhul kõigile, kuid sõltuvalt lõualuu seisundist (näiteks luud on liiga vähe) võivad vajalikuks osutuda ettevalmistavad operatsioonid. Kindlasti peavad hambad olema eelnevalt ravitud ja igemed terved, sest mikroobid võivad kahjustada ka tehisjuurt hoidvaid kudesid. Ühe hamba asendamine implantaadiga võib maksta 20 000 krooni või rohkem, sõltuvalt valitud tootest mõnikord siiski ka vähem.



«Hammaste valgendamine teenib esteetilisi püüdlusi ja on noorel inimesel tervete hammaste puhul mõõdukalt kasutades üldiselt ohutu, aga seda protseduuri võib teha siiski hambaarsti soovitusel,» ütleb Saag.



Et tegemist pole kosmeetilise protseduuriga, peab hambaarst eelnevalt hambad üle vaatama ja otsustama, kas valgendamine on näidustatud või mitte. Patsiendil ei tohi olla hambakaariest ega igemepõletikku, ka väga noortel ei soovitata hambaid valgendada. On ju toimeaineks vesinikülihapend, mille sisaldus eri toodetel on väga erinev.



Üksiku tumeda, nn surnud hamba puhul tuleb kasutada hoopis hambasisest valgendamist. Kui tegemist on pigmendi ladestumisega hamba pinnale, oleks parem puhastada tuhmunud hambaid soodapritsi abil.



Laminaatidega katmine on ühtaegu esteetiline ja raviprotseduur. Kui esihammastel on juba suured defektid või mõni nurk murdunud, on keraamiline laminaat parim lahendus. Samuti võimaldab laminaat korrigeerida väiksemaid iluvigu, nagu suured hambavahed või mõne hamba «välja turritamine» sirgest reast.



Peab arvestama, et laminaatide puhul lihvitakse hamba pinda, kuigi vähem kui krooni valmistamisel. Töö maksab neli-viis korda rohkem kui täidismaterjaliga krooni kuju taastamisel või muutmisel, aga ka tulemus püsib oluliselt kauem.



Väli sõnul peaks laminaadid vastu pidama 10–20 aastat sõltuvalt kinnitusmaterjali kvaliteedist ja üldisest suutervisest. Halva hügieeniga suus, kus võidutsevad kaaries ja igemepõleti, pole ühelgi asjal pikka iga, nii ka laminaatidel.



Praegused hambaravi hinnad on välja kujunenud pikema aja vältel, erinevused johtuvad töötasudest ja sellest, kui palju tuleb maksta ruumide eest. Seadmetele ja materjalidele kulub meie arstidel sama palju kui nende Skandinaavia kolleegidel ja rohkem kui USAs.



«Pidevalt ravil käival patsiendil kulub tavaliselt hammastele vähem raha kui iluteenustele – juuksur, küünte hooldus, spaa jms. Poolikud, odavamad raviplaanid pole alati parem valik, kuid rahanappuse korral õigustatud, et oodata paremaid aegu.



Alati on võimalik koostada protseduuride pingerida –   millist hammast esmalt ravida ja millised võivad veel veidi oodata. Hambaravi on küll kallis, aga õigesti käitudes pole summad ületamatud,» julgustab doktor Saag.

Märksõnad

Tagasi üles