/nginx/o/2013/10/08/2525458t1h299f.jpg)
Eile, 7.oktoobril paigaldati Ida-Tallinna keskhaigla (ITK) südamekeskuses Eestis esimest korda südame vasaku koja kõrva sulgur sondi teel. Uudne protseduur võimaldab vähendada trombemboolia riski südame rütmihäiretega haigetel.
Ida-Tallinna keskhaiglas tehti erakordne südameoperatsioon
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raviprotseduur viidi läbi Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuses, ravimeeskonda kuulusid interventsionaalkardioloogid, kardioloogid ja anestesioloog. Protseduuri eesmärgiks on vähendada insuldi riski virvendusarütmia ehk südame rütmihäiretega patsientidel, keda hinnanguliselt on Eestis 2 protsenti elanikkonnast.
«Südame vasak koda on trombide allikana tähtsal kohal. Virvendusarütmiaga haigetel asub 90 protsenti trombidest südame vasakust kojast lähtuvas väikeses sopistuses, mida kutsutakse vasaku koja kõrvaks,» selgitas Ida-Tallinna keskhaigla südamekeskuse juht, kardioloog dr Tiina Uuetoa. «Virvendusarütmia tõstab insuldi riski viis korda, insuldid on reeglina raskemad ning suremus 5–7 korda kõrgem,» tõdes dr Uuetoa. Ta lisas, et vasaku koja sulguri paigaldamine on uus ja nüüdisaegne võimalus vähendada trombide tekkimise riski ning seega vähenda insuldi riski.
Vasaku koja kõrva sulgur on vasaku koja kõrvast lähtuva trombi embolisatsiooni vältimiseks mõeldud seade, mis sisestatakse reieveeni kaudu kateetriga. Selleks, et tagada õigete mõõtudega sulguri paigaldus, teostatakse enne ja protseduuri vältel korduvaid mõõtmisi ultraheliga. Südame ultraheli tehakse protseduuri ajal söögitoru kaudu, kogu protseduur toimub üldnarkoosis. Vasaku koja kõrva sulguri paigaldus on uus protseduur kogu maailmas, esimene tehti 2005. aastal.
Teised trombemboolia riski vähendamise võimalused virvendusarütmiaga haigetel on vere hüübivust vähendav suukaudne ravi (näiteks aspiriini või marevaniga) ning vasaku koja kõrva eemaldamine kirurgiliselt.
Virvendusarütmia hinnanguline esinemissagedus üldrahvastikus on 0,4−2 protsenti. Haiguse esinemine sõltub vanusest – alla 60-aastaste seas esineb virvendusarütmiat harva, kuid levimus kasvab 80-aastaste ja vanemate seas kuni 10 protsenti. Virvendusarütmia esinemisel südame kojad ei tööta südame vatsakestega sünkroonses rütmis, vaid n-ö «värisevad» kõrgel sagedusel.