/nginx/o/2013/10/08/2525644t1h1168.jpg)
Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsi (ENSAS) hinnangul tooks patsientidele saatekirjade näol piirangute seadmine kaasa formaalsed lisavisiidid ehk topeltkülastused, mille tõttu tõuseks ka arstiabi koguhind.
Nahaarstid: saatekirja kehtestamine teeks arstiabi kallimaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Selts toetab esmatasandi keskse rolli suurendamist ning patsientide eesmärgistatud liikumise tõhustamist tervishoiusüsteemis, ent ei pea siiski hetkel võimalikuks suunamise nõude kehtestamist dermatoveneroloogi vastuvõtule pääsemiseks,» teatas seltsi president Annika Volke portaalile Med24.
Volke rääkis, et veneroloogilise abi puhul on patsientide otsepöördumise võimalus euroopalikus kontekstis ainumõeldav. Dermatoloogilisest abist rääkides märkis ta, et üheks nahakaebuste ja -haiguste eripäraks on asjaolu, et need on selgelt fokusseeritud seisundid, mida patsiendid suudavad sellisena ära tunda, mistõttu pöördub nahaarstile harva inimesi, kellel nahaprobleemi ei olegi.
Nahaarstide juures kasutatakse mitmeid spetsiifilisi ravimeetodeid (valgusravi, krüoteraapia, diatermokoagulatsioon, laserravi), milleks perearstidel puudub piisav kogemus ja tehniline sisseseade, tähendas Volke.
«Puuduvad tõendid, et saatekirja nõue vähendaks tervishoiusüsteemi – nii ravikindlustussüsteemi kui ka patsiendi või lähedaste omaosaluse – kulusid, pigem näitavad kulutõhususe analüüsid vastupidist,» leidis Volke. ENSASi hinnangul tooks patsientidele piirangute seadmine kaasa formaalsed lisavisiidid (topeltkülastused), mille tõttu tõuseks ka arstiabi koguhind.