Kaheksa müüti suhkruhaiguse kohta

Nii mõnigi lapsevanem on oma võsukest üritanud liigsest maiustamisest hoida eemale jutuga, et ära söö kommi, jääd suhkruhaigeks. Tegelikult pole sel kartusel alust. Foto: Kalev Lilleorg / SL Õhtuleht

Diabeet on haigus, mida on alati saatnud müüdid, rahvajutud ja valearusaamad. Juba haiguse rahvapärane nimi – suhkruhaigus – põhjustab palju segadust.

Vaevalt leidub haigust, millega seonduks niipalju müüte ja väär-arusaamu nagu diabeediga. Selle haigusega on lausa kommimaiaid lapsi hirmutatud – kui sa magusasöömisega piiri ei pea, siis jääd suhkruhaigeks!

Endokrinoloog Toomas Podar kommenteerib diabeediga seotud müüte ja arvamusi.  

Liigne maiustamine teeb suhkruhaigeks ja sellepärast peaks lastel piirama magusasöömist.

Täiesti vale! Isegi kui mõlemad lapsevanemad põevad dia-beeti, ei peaks lapsel keelama maiustamist, sest seos magusasöömise ja haigestumise vahel ei ole nii otsene. I tüübi diabeeti haigestumisel on oluline roll pärilikkusel ning uuringutest on selgunud, et kui seda põeb isa, siis lapse risk oma eluajal samasse tõppe haigestuda on 5-6 protsenti, kui aga haigus on emal, siis haigestub 1-2 protsenti lastest.

Kõik ülekaalulised inimesed haigestuvad lõpuks diabeeti.

See ei ole ka õige, sest igal inimesel on erinev insuliinitundlikkus ja beeta-rakkude kohanemisvõime. Inimene võib olla väga ülekaaluline, kuid ta ei tarvitse haigestuda diabeeti. Samas võib ta olla ka normaalkaalus, kuid haigestuda II tüübi diabeeti. Tõsi, enamasti on II tüübi suhkruhaiged siiski ülekaalulised, sest kuigi seos ülekaalu ja haigestumise vahel pole päris ühene, suurendab ülekaal oluliselt haigestumisriski. Suhkruhaigusesse haigestumisel on suur roll pärilikkuse ja elustiili (vähene liikumine, vale toitumine jne) koosmõjul.

Kui diabeet on juba diagnoositud, siis on see haigus inimesega elu lõpuni.

Üldjuhul nii on, kuid on olnud ka juhuseid, kus haigusest on pärast kaalulangetamist või maovähendusoperatsiooni päris lahti saadud. Kaalulangetamine ongi suhkruhaigete puhul teema, mis on enamasti aktuaalne, ent sellega on väga raske hakkama saada. Meie ei soovita siiski maovähendusoperatsiooni ette võtta, sest pole veel üheselt teada, millised on kaugtagajärjed ja kui püsivad on tulemused. Kaalulangetamine on aga väga tähtis, sest tihtipeale kergeneb koos alaneva kaaluga ka haigus.

Suhkruhaiged ei tohi süüa magusat.

See peab üldiselt paika. Suhkruhaiguse põhitunnus on kõrge veresuhkru tase ja magus tõstab seda. Jälgida tuleb ka tarbitava toidu koguseid. Näiteks puuvilju ei tohi palju süüa, sest neis olevad naturaalsed suhkrud kergitavad samuti veresuhkru taset. On suur vahe, kas süüa üks õun või viis tükki ning kas õun on hapu või magus. Seevastu süsivesikute – nagu kartul, makaronid, leib, sai – tarbimist ei pea piirama.

Arst peab leidma skeemi, mis sobib inimese toitumisharjumuste ja tööga. Eesmärk on see, et suhkruhaige elaks normaalset elu edasi ning ideaalis nii, et kõrvaltvaataja ei märkagi tema haigust.

Insuliinravi saavad inimesed ei tohiks autot juhtida.

Tohivad küll, aga tingimuseks on see, et suhkruhaigus on hästi kontrollitud, et inimene tunnetab ära, kui tal veresuhkru tase langeb ning oskab vastavad abimeetmed kasutusele võtta. Kui on väga kõikuva veresuhkru tasemega (labiilne) haigus, siis on autojuhtimine pigem ebasoovitav – inimene võib lihtsalt õnnetusse sattuda. Bussijuhina ehk I tüüpi mitmeid insuliinisüste saav suhkruhaige tõesti töötama ei peaks, kuid oma isiklikku autot võib ikka juhtida.

Mitte kõik tööd ei sobi suhkruhaigetele.

Sõltub sellest, kui hästi ta oma haigust juhib ja kuivõrd kontrolli all see on. On I tüübi suhkruhaigeid, kes teevad täispika triatloni läbi ja saavad hästi hakkama. Printsiip on see, et tegevus ei tohi olla ohtlik endale ega teistele.

Suhkruhaiged saavad ise aru, kui neil veresuhkru tase langeb.

Enamasti tunnevad nad selle tõesti ära, ent kui haigus on kaugele arenenud, siis võib veresuhkru taseme langus tekkida väga äkki ja täiesti ootamatult, nii et inimene ei tunne mingisuguseid ennetavaid signaale.

Rasedusaegne diabeet on väike probleem, sest lapse sündides see kaob.

Kui naisel last oodates tekib diabeet, siis see on justkui eelsignaal kehalt, et ainevahetusega pole kõik korras. Rasedus on kehale stressiolukord ning rasedusdiabeeti põdevatel inimesel on suurem risk edasise elu jooksul II tüübi diabeeti haigestuda. Sünnitusjärgselt peaks kindlasti vähemalt korra aastas kontrollima veresuhkru taset, et õigel ajal haigusele jälile saada.