Kuidas saada üle sügismasendusest?

Avituse juht Anneli Valdmann ütleb, et sügismasendus kipub ründama neid inimesi, kes on elus hästi kohusetundlikud ja püüdlikud. Foto: KAAREL TIGAS / SL Õhtuleht

Paljud inimesed tunnevad end sügiseti kurvalt ja jõuetult – energiat pole ollagi ning asjaliku toimetamise asemel tahaks vaid omaette olla justkui tigu karbis. Milles asi?

Tegemist võib olla sügismasendusega, mida psühhiaatrite kõnepruugis muidugi nii rahvapäraselt ei nimetata – ametlik nimetus seisundile on sesoonne depressioon. See tähendab kerget või mõõdukat

Raudkindlat põhjust, mis tekitab sügismasendust, ei ole, kuid kõige tõenäolisemaks peetakse päikesevalguse vähenemist. Nimelt toodab käbinääre pimedal ajal melatoniini, mis muudab meid uniseks. Samas valguse mõjul valmistab käbinääre serotoniini, mis teeb meid erksaks ja tõstab tuju. Ehk et päeval on kehas rohkem serotoniini ja öösel melatoniini. Kui aga pimedat aega on palju, toodab käbinääre rohkem viimast hormooni, seepärast tunnevadki paljud end kurva, jõuetu ja väsinuna.

Arengukeskus Avituse psühholoogilise nõustaja ja koolitaja Anneli Valdmanni sõnul on nn sügismasendus omane põhjamaalastele. «Soojust ja valgust jääb sügisel vähemaks, organism läheb justkui säästurežiimile ning tundlikemal võib närvisüsteem muutustele üle reageerida – inimene tajub, et ei saa enam hakkama, energiat pole, elementaarsemaidki asju ei jaksa teha,» räägib Valdmann. Lõunamaalaste puhul on tema sõnul täheldatud vastupidist nähtust, mida nimetatakse suvemaaniaks. Seal muutub osa inimesi suve saabudes lausa eufooriliseks.

Keda sügisene kurvameelsus ohustab? Valdmann väidab, et sesoonne depressioon võib välja lüüa nendel, kel on kalduvus depressioonile või mõni muu psühholoogiline häire ning et naisi võib see masendus rohkem kimbutada.

«Suurem risk on ka nendel inimestel, kes on ülimalt korralikud ja vastutustundlikud. Selline olek on närvisüsteemile väga suur koormus ja nad on seega haavatavamad,» räägib Valdmann. Ta hoiatab ka neid, kes on pikka aega olnud stressi või pinge olukorras. Vanuseliselt on riskirühma raske välja tuua, sest probleem võib ühtviisi puudutada pea igat vanuserühma.

Kiputakse üle sööma

Sügismasenduse tunnused on üsna sarnased nende sümptomitega, mida teatakse n-ö tavalise depressiooni tunnustena. Inimene tunneb end väsinuna, tahaks muudkui magada, energiat ja ettevõtlikkust pole ollagi. Parema meelega suhtleks nii väheste inimestega kui võimalik. Kiputakse ka rohkem sööma, eriti on isu süsivesikurikaste toitude järele ning ülesöömise tõttu kipub kaalgi tõusma.

Anneli Valdmann paneb südamele, et depressiooni tuleb tõsiselt võtta – nimelt kipub selle haigusega olema nii, et kui esimest korda üritada kurvameelsust lihtsalt kuidagi üle elada, lootuses, et see lõpuks ise möödub, siis võivad depressiooniperioodid muutuda krooniliseks. «Umbes pooltel juhtudel järgneb esimesele tähelepanuta jäänud depressioonile ka teine ning sealt edasi kordumise tõenäosus aina suureneb. Inimesed ei peaks mõtlema, et kui ma olen tubli, läheb see ise üle. Tuleks abi otsida,» ütleb Valdmann.

Ta soovitab neile, kes ei taha kohe arsti juurde minna, internetis leiduvaid teste, kust saab oma seisundile tagasisidet ning hinnangut võimaliku depressiooni tugevusele. «Kerge depressiooni puhul aitavad tõesti ehk koer, kass, pere ja sõbrad, vitamiinid ja puhkamine,» märgib Valdmann. «Samas mõõdukal tasemel depressiooni korral tasuks nõu pidada perearsti või psühholoogiga. Kui inimene elab paigas, kus psühholooge pole, siis saab nõu, abi ja tuge ka spetsiaalsest internetifoorumist.»

Mitu aastat ootamist

Aastatepikkust ootamist, et kurvameelsus ise üle läheks, Valdmann kindlasti ei poolda. «Jah, lõpuks läheb iga depressioon üle, kuid selleks võib kuluda mitu aastat ja sel juhul on suur risk probleemi kordumiseks,» sõnab ta ning möönab, et hoolimata uskumustest ja hoiakutest, nagu oleksid antidepressandid väga halvad, soovitavad psühholoogid raskema depressiooni puhul ikkagi neid tarvitada, sest ravimid kiirendavad paranemist, aitavad tõhustada psühholoogilisi tehnikaid ja ennetavad kroonilist depressiooni.

Tõhusaim on ravimite ja psühholoogilise töö kooskasutamine. Psühholoogikülastuste alternatiivi või täiendusena saab õppida masendusega toimetulekut psühhoharidusliku programmiga depressioonirühmades.

Leebemat sügismasendust on võimalik koduste vahenditega ka ennetada. Tasub võimalikult palju väljas viibida ja püüda endasse rohkesti päikesevalgust. Kindlasti tuleks jälgida menüüd, et see oleks tervislik ja tasakaalustatud, liikumist ei maksa unustada ka kõige kiiremal tööperioodil ning sõprade- ja perekonnaring on just sel ajal eriti oluline. Apteegist soovitab Valdmann aga küsida B-vitamiini, magneesiumi- ja oomega-3-preparaate, sest need aitavad närvisüsteemil heas vormis püsida.