Arst: vanemad pingutavad laste köha ravimisel üle

Meedial võib olla haigustele oma mõju. Foto: Corbis/Scanpix

Qvalitas Arstikeskuse perearsti Lauri Laasi hinnangul pingutavad Eesti lapsevanemad väikelaste köha ravimisel tihti üle, andes lapsele käsimüügiravimeid, mis nende olukorra veelgi halvemaks teevad.

«Kuni nelja-aastaste laste põhiliseks köha põhjuseks on see, et nohu langeb lihtsalt kurku,» selgitas Laas. Kuna laps köhib jubedalt, siis läheb vanem sageli apteeki ja ostab seal soovitatava röga lahtistava toimega köharohu.

«Selle ülesanne on soodustada röga väljutamist alumistest hingamisteedest, aga kuna põletik piirdub nina-neelu piirkonnaga, siis see lihtsalt ärritab ja ajab veel rohkem köhima,» oli perearst veendunud.

Isegi kui veidi röga ongi, siis alla nelja-aastased ei oska seda korralikult välja köhida. «Uuringud on näidanud, et kuni teise eluaastani ei tohi lapsele rögalahtisteid anda ning kolme- ja nelja-aastastele ei ole neist suurt kasu,» sõnas perearst.

Oluline on hoolikas ja sage ninapuhastamine ning õhu niisutamine. Lisaks Tonsilgoni tilgad ja nina-neelu turset alandavad ravimid.

Kui lapsel on valulik köha või kinnine nohu, siis võib anda talle tavalist põletikuvastast rohtu. «Sellel ei ole ainult palavikku alandav, vaid ka põletikuvastane toime, ja külmetus on ka põletik,» tõdes Laas.

Nende rohtudega paraneb külmetusest tingitud haigus tunduvalt kiiremini ja siis esineb ka vähem tüsistusi. «Hea oleks, kui neid antakse haigestumise esimestel päevadel,» rääkis perearst.

Eetrit enam Eestis ei müüda, aga vana komme, et lastele anti eetrit, tegelikult toimis, kuna pooled viirustest on eetritundlikud. «See tähendab, et kui lapsele anda suhkrutükile tilgutatud eetrit, siis pooltel puhkudel saadi viirustest jagu,» selgitas perearst.

Eetrit ja valuvaigistit tuleb võtta haiguse algfaasis, hiljem on nende mõju väiksem.

Laasi sõnul ongi neljas eluaasta köha ja nohu ravimisel oluline verstapost. «Kuni neljanda eluaastani tuleks nohuseid ja köhivaid lapsi rohkem poputada, sest nende kaitsemehhanismid ei ole veel nii hästi välja kujunenud,» selgitas ta.

Vanemas eas tulevad lapsed viirustega paremini toime, ei põe nii tihti ja raskelt. «Aga seda ma ei poolda, et nohune ja köhiv laps on pikalt õues, kuigi tal palavikku ei ole,» oli perearst veendunud.

Laasi sõnul ei tähenda iga köhatus veel automaatselt tubast režiimi, aga sellegipoolest tasuks sellisel juhul õues olemise aega piirata. «Laps võib kooli minna, aga pärast kooli teistega väljas niisama hängida ei tohi,» rääkis ta. Ka pisut tõbistel lasteaialastel võiks õues olemise aeg piirduda lasteaiapäevaga.

Omaette teema on, kui kaua peaks pärast külmetushaigusest paranemist last kodus hoidma. «Pigem pooldaks kohe õue lubamist, näiteks esimesel päeval kümme minutit, teisel pool tundi,» sõnas perearst.