Ravimid võivad kallimaks minna

Foto: Repro

Eesti on juba praegu võrreldes teiste Euroopa riikidega esirinnas, seda aga ka patsiendi omaosaluse poolest arstimite ostmisel. Meist enam peavad ravimite eest maksma vaid taanlased.

Nii leiavad WHO, sotsiaalministeeriumi ja Eesti haigekassa koostöös valminud uuringu «Võimalused Eesti tervisesüsteemi rahalise jätkusuutlikkuse tagamiseks» koostajad. Raporti põhiautorile Sarah Thomsonile tuli üllatusena, kui palju peavad Eesti eakad inimesed oma palgast loovutama selleks, et retseptiravimeid osta.

Kui Eestis makstakse keskmiselt pisut alla 40 protsendi ravimite tegelikust hinnast, siis näiteks Hollandis, Itaalias ja Prantsusmaal jääb see protsent alla viie. Taanlased loovutavad kuus retseptiravimite ostmiseks keskmiselt 43 protsenti nende maksumusest.

Samuti leiab uuring, et lisaks retseptiravimite kättesaadavusele esinevad eestlaste seas rahalised takistused ka hambaarsti juurde ja eriarstiabile pääsemisel. «Kui tervishoiuteenuste kasutamine suureneb samas tempos nagu viimase 5–10 aasta jooksul, on selle mõju kuludele suur,» seisab uuringus.

Lisaks sellele võib omaosaluse osatähtsus SKTst 2030. aastaks rohkem kui kahekordistuda ja seda eeskätt retseptiravimite suurema tarbimise tõttu.

Kui sotsiaalmaksu laekumisele ei leita veel teist rahastamisviisi, on Eesti tervishoiusüsteem kümne aasta pärast omadega pöördumatult upakil.

Ka sotsiaalminister Hanno Pevkur näeb retseptiravimite omaosaluse suurenemises probleemi. Ta nõustub uuringu tulemusega: selge probleemkoht on see, et ei kasutada genereerilisi ehk koopiaravimeid.

«Digiretsepti rakendamine annab seal nüüd suure eelise, sest süsteem pakub apteekidele alati odavaima ravimi ja sealt võiksid need kokkuhoiud siis tulema hakata,» ütles Pevkur.

Samas peavad pensionärid endiselt maksma tohutuid summasid ravimite ostmisel. Praegu on Eesti ravikindlustusseaduses olemas ravimihüvitis, mida makstakse põhiliselt kroonilistele haigetele.

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esimees ja rahanduskomisjoni liige Eiki Nestori paneb ette, et pensionäridel võiks samalaadne ravimihüvitis juures olla.

Ka ei ole ta vastu sellele, et riik maksaks väljamakstud pensionide pealt haigekassale 13 protsenti sotsiaalmaksu.

«Aga kust see raha tuleb, sinna me veel jõuame,» lisas ta. Ka uuring tõi välja selle, et riigieelarve muudest tuludest makstaks pensionäride eest ravikindlustusmaksu.

Et pensionid mingit pidi maksustada, toetab ka terviseameti järelevalveosakonna juhtivinspektor Peeter Mardna. «Aga ei pea maksma pensionide 13 protsenti, vaid neli-viis protsenti,» ütles ta.

Samas sõnas Mardna, et uuringus väljakäidud ettepanekutest tuleks alustada eelkõige selle mõtte juurutamisest, et ühiskonnale kõige parem on terve inimene. «Peab muutma oma suhtumist ja inimene peab lõppude lõpuks aru saama, et kõige kallim asi on tervis,» rääkis ta.

Ravimite omaosaluse suurenemine tuleb Mardna sõnul sellest, et Eestil on tervishoiuks raha mitu korda vähem kui arenenud riikidel ja nii jääb üha rohkem patsientide enda kanda.

Kui 15 aastat tagasi oli patsiendi omaosalus Eesti tervishoiusüsteemis 7,5 protsenti, kaheksa aastat tagasi 20 protsenti, siis neli aastat tagasi maksis inimene oma heaolu eest veerandi.

Eile tutvustatud uuring, kuidas oleks Eesti tervishoid jätkusuutlik ka 2030. aastal, tõi välja ka Eesti tervishoiu ühe suurema murekoha – lisaks sotsiaalmaksule tuleks ravikindlustusse suunata lisarahastust, mis tööturust otseselt ei sõltu.

Ka tuleks ümber kujundada suuremate haiglate töö ning koostada mitmeid täpseid strateegiaid, kas või kuidas tervishoidu juurde suunatavat raha infrastruktuuri arengus paremini kasutada.

Kommentaar

Hanno Pevkur
sotsiaalminister (Reformierakond)

Kaksteist kuud väldanud uuringuga on suur töö ära tehtud ja jõutud selleni, et praegune tervishoiusüsteem toimib Eestis kenasti ja suurema probleemi ees oleme teatud aastate pärast. Küll aga on meil vaja pikemalt ette vaadates olla murelik ja mingeid otsuseid pikemalt plaani vaadates kindlasti teha.

Üks esimesi otsuseid on kindlasti endiselt haiglavõrk, et see oleks tugev ja optimaalne. Teine, mis raportis praegu töös olevatest asjadest ära märgiti, on esmatasandi tugevdamine, kolmas asi on e-tervise arengud. Kõik need peavad aitama kaasa, et meie tervisesüsteem oleks tugevam ja seejärel juba jätkusuutlik.

Kolme eesmärgi ülesande toimimisel on üks suur raam ja see on Eesti rahvatervise arengukava, mis on kehtestatud 2020. aastaks. Seal ei ole küll konkreetseid eesmärgipüstitusi infrastruktuuri poole pealt, küll aga rahva eluea pikkuse osas. Ja need näitajad on kindlasti läinud paremaks, aga saavad veel minna.

Nagu mainis raport tervishoiu rahastamise kohta, siis tuleb vaadata, kas tõsta maksubaasi, jagada olemasolevat riigimaksubaasi teistmoodi ümber või mis kõige olulisem – laiendada rahastamise allikaid. Millised need otsused saavad täpselt olema, on järgmiste aastate teema.

---------------------

Eiki Nestor
riigikogu SDE fraktsiooni esimees

Kõigele, millest uuringus juttu on, kirjutaks alla, kui saaks.

Tervishoiuüritustel tervishoiust rääkides alustan aga juba kümme aastat ühe ja sama lausega – elame vananevas ühiskonnas ja selles ühiskonnas tehtavate kulutuste hulk inimeste tervisele paratamatult suureneb. Poliitikud peavad sealjuures vastama järgmisele küsimusele: kes selle eest maksab? Nii kaua kuni poliitikud sellele ei vasta, jookseb süsteem kokku.

Ettepanek, mida oleme korduvalt teinud ja mis on ka praegu riigikogu laual, on see, et kui praegu maksab mingi hulga tervishoiuteenuste eest haigekassa ehk ravikindlustus, siis on mõistlik, et osa nendest maksab ka riik. Mulle meeldiks, kui riik maksaks lisaks kiirabile ja vältimatule arstiabile kinni ka perearstiteenuse.

See tagab, et ravikindlustamata isikud saaksid võimaluse käia perearsti juures pluss peaksid tulema juurde soodusravimid. Aga see on vaid üks nüanss.

Kõige tähtsam on meil aru saada, et ei maksa ennast petta mõttega, et võime saada avalikke teenuseid ilma rahata, keegi peab selle eest maksma. Mis on maksustruktuuris vale, on see, et meil on liiga suur tööjõumaksude osakaal.