/nginx/o/2009/01/10/115712t1h0019.jpg)
Kindlat tüüpi geneetilise eelsoodumusega inimestel on teistest oluliselt suurem oht haigestuda kopsuvähki isegi siis, kui nad suitsetavad haruharva, selgus Cincinnati ülikooli uurimusest.
Kopsuvähi eelsoodumuse korral tasub suitsetajatest kaugele hoida
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui perekonnas on esinenud kopsuvähki, tuleks regulaarselt uurida ka neid inimesi, kes puutuvad suitsetamisega kokku passiivselt, vahendab Tartu ülikooli teadusportaal
Physorgi.
Et uurida kromosoomipiirkonna mõju kopsuvähi väljakujunemise tõenäosusele, määrasid teadlased kindlaks kopsuvähiga seotud haplotüübi (kromosoomi osa, mis sisaldab enamasti koos päranduvaid geene).
Seejärel jagati uuringus osalenud inimesed suitsetamise sageduse põhjal gruppidesse: mittesuitsetajad; aeg-ajalt suitsetajad, keskmised suitsetajad ja palju suitsetajad.
Perekondades, kus geneetiline eelsoodumus vähi tekkeks puudus, sõltus vähi väljakujunemine tugevalt suitsetamise tasemest - palju suitsetajad haigestusid tunduvalt suurema tõenäosusega kui keskmiselt suitsetajad, kuid viimased olid jälle suuremas ohus kui aeg-ajalt suitsetajad.
Geneetilise riski haplotüübiga inimestel suurendas aga isegi aeg-ajalt suitsetamine väga oluliselt vähki haigestumise tõenäosust. Nende inimeste puhul ei olnud erilist vahet, kas nad suitsetasid natuke või palju.
«Kui inimene kannab pärilikku eelsoodumust, ei oli oluline, kas suitsetatakse palju või vähe - igatahes on oht haigestuda kopsuvähki suur,» kirjutavad teadlased. «Kui inimese perekonnas on esinenud kopsuvähki, ei tohiks parem üldse suitsetajate läheduseski viibida.»