Suur osa Euroopa kanalihast sisaldab haigusi tekitavaid baktereid

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küpsetatud kana
Küpsetatud kana Foto: Corbis / Scanpix

Euroopa toiduohutuse ameti läbi viidud uuringust selgus, et suurem osa Euroopa Liidu riikide tapamajadesse viidavatest kanadest sisaldab kas kampülobakterit või salmonellat.


Need kaks bakterit on kahe inimestel kõige sagedamini esineva toidunakkuse, kampülobakterioosi ja salmonelloosi tekitajateks.

Kõik 2008. aastal läbi viidud uuringus osalenud liikmesriigid teatasid vaadeldud kanades leitud kampülobakterist. Proovid võeti tapamaja liini alguses, kui kanad tapamajja saabuvad, ning ka liini lõpus, kus nende rümpasid jahutatakse pärast tapmist.

Kampülobakter leiti 71 protsendi kanade sisikonnast, mis näitab, et nad olid nakatunud juba eluajal; ning 76 protsendil kanarümpadest, mis viitab saastumisele tapamajas. Vastavad näitajad varieerusid liikmesriigiti.

Enne uuringu läbiviimist kinnitas EFSA, et linnuliha on osutunud peamiseks kampülobakterioosi allikaks inimestel.

Salmonellat leidis uuritud kanarümpades 22 liikmesriiki. Keskmiselt oli saastunud 15,7 kanarümpadest, kuigi andmed varieerusid. Erinevatest salmonella liikidest teatas 17 liikmesriiki ka kahest liigist, mis on vastutavad suurema osa salmonella infektsioonide eest inimestel.

Kanalihas sisalduvad bakterid on inimese tervisele ohtlikud, kui liha korralikult läbi ei küpsetata või kui bakteritega saastuvad teised toidud. Seetõttu on eriti oluline toore liha ohutu käitlemine ja korralik köögihügieen.

Kokku võeti 26 euroliidu liikmesriigi ning Norra ja Šveitsi 561-s tapamajas 10 132 proovi.

Tegemist oli Euroopa toiduohutuse ameti (EFSA) kuuenda toidust tulenevate bakterite uuringuga, kuid kampülobakteri ja salmonella esinemist tapamajas olevates kanades uuriti esimest korda. 

Tagasi üles