Euroliit ootab Eestilt lapsepuhkusdirektiivi ülevõtmist

Lapsevanker.

FOTO: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Euroopa Komisjon algatab Eesti vastu õigusmenetluse, kuna komisjoni hinnangul pole riik täielikult üle võtnud lapsehoolduspuhkuse direktiivi.

Komisjon on esitanud Eestile põhjendatud arvamuse, mille kohaselt Eesti ei ole täielikult üle võtnud lapsehoolduspuhkuse direktiivi, vahendas komisjoni Eesti esinduse pressiteade.

Pärast põhjendatud arvamuse arvestamata jätmist võidakse Eesti anda juba Euroopa Kohtusse.

Direktiivi eesmärk on paremini kokku sobitada töö- ja perekonnaelu ning sellega antakse nii meestele kui ka naistele õigus saada pärast lapse sündi või
lapsendamist vähemalt kolm kuud lapsehoolduspuhkust.

8. märtsil 2010 võeti vastu uus direktiiv, millega pikendatakse lapsehoolduspuhkust nelja kuuni. Liikmesriikidel tuleb oma õigusaktid uue direktiiviga vastavusse viia kahe aasta jooksul. Kuid Eesti kohta esitatud põhjendatud arvamus ei ole seotud uue direktiiviga.

Eesti õigusaktid ei ole ELi direktiiviga kooskõlas mitmes küsimuses.

Eestis ei käsitata riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikke ega kaitseväeteenistuses olevaid isikuid töölepingu alusel töötajatena. Kuid Euroopa Kohus on
langetanud mitu otsust, mille kohaselt riigiametnikud on võrdsustatud töölepingu seaduse alusel töötajatega.

Kuna Eesti riigi- ja kohaliku omavalitsuse ametnikud ning kaitseväe teenistuses olevad isikud ei ole Eesti ametiasutuste kinnitusel tööle võetud töölepinguga, siis puudub neil ka ELi direktiivi kohane kaitse vallandamise vastu. Komisjon on seisukohal, et direktiiv kehtib ka riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste suhtes. Eesti õigusaktidega aga ei ole tagatud lapsehoolduspuhkuselt naasvate töötajate õigus saada sama või samaväärne ametikoht ja säilitada need õigused, mis neil olid enne lapsehoolduspuhkusele jäämist.

Küsimuses, kas õigus vanemapuhkusele on nii emal kui ka isal, võib Eesti õigusakte mõista mitmeti.

Eesti õigusaktides ei ole sätestatud töötaja õigust puududa töölt pakilistel perekondlikel põhjustel.

3. juuni 1996. aasta direktiiviga muudeti õiguslikult siduvaks 1995. aastal sõlmitud esimene Euroopa sotsiaalpartnerite kokkulepe. Selles on ette nähtud, et nii
mees- kui ka naistöötajail on individuaalne õigus saada vähemalt kolm kuud lapsehoolduspuhkust pärast lapse sündi või lapsendamist. Hoolimata sellest, et
kõnealune õigus ei ole põhimõtteliselt üleantav, võimaldatakse paljudes liikmesriikides ühel lapsevanemal anda oma vanemapuhkus teisele vanemale. Selle
tulemusel kasutavad emad rohkem puhkust kui isad.

Direktiiviga tagatakse ka lapsehoolduspuhkust võtvate töötajate kaitse vallandamise vastu, õigus saada tööle naasmisel sama või samaväärne ametikoht ning
lapsehoolduspuhkusel viibiva töötaja õiguste säilimine. Selles on sätestatud lapsehoolduspuhkuse saamise ja kasutamise tingimused ning nähtud ette, et vastav üleriigiline kord kehtestatakse liikmesriigi õigusakti ja/või sotsiaalpartnerite vahelise kollektiivlepinguga.

Direktiivi kohaselt on töötajal õigus puududa töölt ka pakilistel perekondlikel põhjustel, haiguse ja õnnetusjuhtumi korral. Liikmeriigid võivad näha ette, kui
palju võib seda puhkust võtta ühe juhtumi puhul või aasta jooksul.

Nüüd on sotsiaalpartnerid 1995. aasta kokkuleppe läbi vaadanud ja 8. märtsil 2010 võtsid liikmesriigid vastu komisjoni esitatud uue lapsehoolduspuhkuse direktiivi eelnõu.

Populaarne

Tagasi üles