Kuigi südame-veresoonkonna haiguste riiklik ennetusprogamm on suunatud 30- kuni 60-aastastele, peaksid mehed südamearst professor Margus Viigimaa sõnul juba 20-aastaselt oma peamisi riske teadma, et halvimat oleks võimalik õigeaegselt ennetada.
Viigimaa: südamehaiguste riske peab teadma juba 20-aastaselt!
19. märts 2010, 12:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viigimaa rääkis eilsel meeste tervise konverentsil, et Eesti mees sureb keskmiselt 11 aastat varem kui Eesti naine ning südame-veresoonkonna haigused on seejuures üheks tähtsamaks põhjuseks.
Aastal 2002 oli Eesti südame isheemiatõppe suremuse poolest Euroopas esikohal ning meeste suremus sellesse haigusesse ületas umbes 10. koha ligidal olijaid lausa kahekordselt.
Tänu südame-veresoonkonna haiguste ennetamise riikliku strateegia kasutuselevõtule 2005. aastal on olukord Viigimaa sõnul siiski paranenud ning nüüdseks Eesti selles negatiivses edetabelis enam esikohal ei ole, olles nii Läti ja Leedu kui ka Venemaaga võrreldes oma tulemusi parandanud.
Üldiselt kipuvad meeste tervisealased teadmised tohtri sõnul olema viletsamad kui naistel. Ta arvas, et ehk mehed ka lihtsalt ignoreerivad terviseprobleeme või ei taha neist rääkida, kuna see ei tundu neile kuigi mehelik - peab ju mees olema tavaarusaamade kohaselt alati tugev ja terve.
Ometi peaksid mehed Viigimaa sõnul juba üsna noorelt, 20- kuni 30-aastaselt tõsiselt südame-veresoonkonna haigustele mõtlema.
Riiklik programm 2005-2020
Eesti südame-veresoonkonna haiguste ennetamise programmi raames 2009. aastal uuritud inimestest oli meeste seas 32 protsenti suitsetajaid ja naiste seas 18. Samas on igapäevasuitsetajate osakaal meeste seas Viigimaa sõnul viimasel ajal pisut vähenenud ning ka passiivne suitsetamine on vähenenud, küll aga hakatakse suitsu tõmbama üha nooremas eas.
Vererõhk oli riskigruppi kuuluvate uuritavate seas meestel jällegi keskmiselt kõrgem kui naistel; samuti triglütseriidide ehk lisaks kolesteroolile peamiste veres ringlevate rasvade tase. Viimane viitab Viigimaa sõnul sellele, et mehed söövad naistest ebatervislikumat toitu. Näiteks kolesterooli sõltuvus toitumisest on tema sõnul oluliselt väiksem kui trigültseriididel.
Suur riskitegur südame-veresoonkonna haiguste puhul on ka liikumisvaegus: tervisetreeninguga ei tegele 44 protsenti mullu uuritud meestest ja 41 protsenti naistest.
Siiski on südamearsti sõnul tekkinud mõned positiivsed märgid 35- kuni 44-aastaste liikumisaktiivsuses. «On tekkinud püramiid: on inimesi, kes on väga terviseteadlikud, käivad spordiklubis ja võib-olla isegi pingutavad üle, samas kui püramiidi baasis on väga palju neid, kes üldse ei liiguta,» tõdes Viigimaa.
Samuti on 10 protsendi võrra suurenenud kehaliselt aktiivsete kooliõpilaste osakaal. Ka eestlaste toitumine on muutunud tervislikumaks: süüakse rohkem puuvilju ning toidu valmistamisel kasutatakse varasemast enam taimeõli.
Eesmärgid
Kui mullu moodustasid naised tervelt 67 protsenti uuritavatest, siis tänavuseks eesmärgiks on suurendada meeste osakaalu 60 protsendini, kuna neid ohustab naistest palju suurem risk.
Praegu on olukord selline, et mehed tulevad uuringutele enamasti naiste õhutusel, kuigi suunavad ka perearstid. Samas olid 2009. aastal uuritud meestest tervelt 47 protsendil riskifaktorid korrast ära.
Eesti südamestrateegia 2005-2020 eesmärgiks on vähendada alla 65-aastaste meeste suremust südame-veresoonkonna haigustesse 2020. aastaks 40 protsendi võrra ning alla 65-aastaste naiste suremust neisse haigustesse 30 protsendi võrra.
Üle poole sellest eesmärgist on Viigimaa sõnul tänaseks juba täidetud - alates 2002. aastast, mil südamesurmade arv Eestis oli tipus, on esimest korda saavutatud püsiv langustrend. Kuigi masu võib tema sõnul kaasa tuua ka väikese tagasilöögi, loodab ta, et see ei muuda tervikpilti palju.
Viigimaa rõhutas seda, et eluviisi muutmisega on südame-veresoonkonna haigusi võimalik väga efektiivselt ennetada - umbes 50 protsenti olevat inimese enda kätes.
Lisaks märkis ta, et Winston Churchilli müüt ei laiene enamikule Eesti meestest: kuigi ta sõi kõike, ei teinud sporti, suitsetas, nautis viskit ning elas stressirohket elu, ei tähenda see, et teisedki samade tingimuste juures 90-aastaseks võiksid elada.