/nginx/o/2010/03/23/336508t1h2f9c.jpg)
Lapsevanem Ruth Tiidemann on üllatunud, et Eestis pole seadust, mis reguleeriks mängutubades mänguasjade puhastamist ja desinfitseerimist hoidmaks ära laste haigestumist kõikvõimalikesse nakkustesse.
Mängutubades võivad lapsi kimbutada nakkused
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ruth Tiidemann rääkis
oma kogemusest laste mängutoaga Rootsi laeval: «On selge, et kõik need lapsed rüselevad, neil on nohu ja köha ja see on nagu üks suur laste, pallide ja pisikute supp.» Naine muretses, et see soodustab rüblikute haigestumist, kui neid palle ei pesta ja puhastata.
Lapsevanem oli hämmastunud, et Eestis pole seadust, mis reguleeriks mängutubade puhastamist. Võrdluseks tõi Tiidemann näitena juuksuri juures käimise, mille kohta on olemas ettekirjutis, et pärast pea pesemist pannakse kasutatud rätik pessu.
«Tihtipeale me maksame sadu kroone selle eest, et pidada mängutubades sünnipäevasid. Lapsed möllavad seal kümnete kaupa päeva jooksul ja ei ole kirja pandud, et peaks puhastama seda keskkonda, kus nad mängivad,» oli naine nördinud.
Batuudikeskus Skypark tegevjuht Kristel Lipand selgitas, et nende keskuse puhtuse eest hoolitseb koristusfirma, kes koristab kogu keskust ja konstruktsioone spetsiaalsete vahenditega.
«Otseselt ettekirjutisi tehtud ei ole, aga eks me ikkagi lähtume sellest, et kui meil on endal lapsed, et kuidas me tahaksime, milline see keskkond nende jaoks on ja et see oleks nende jaoks võimalikult turvaline ja puhas. Need on need reeglid, mida me oleme koristusfirmaga arutanud ja sellest lähtuvalt on meil tehtud koristusplaanid,» rääkis Lipand.
«Me oleme ise oma maja kodukorras kirjutanud, et kui me näeme, et laps on silmanähtavalt haige, siis ei ole lubatud tal meie keskusse tulla. Eeldame, et lapsevanemad hoiavad oma rüblikutel siin kenasti silma peal,» lisas ta.
Terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar möönis, et probleem mängutubadega on muidugi olemas: «Nendelt objektidelt võib saada soolenakkusi, ussnugilisi, aga harvemal juhul, kui laps näiteks vigastab ennast mõne mänguasja pihta, siis võivad edasi kanduda ka vere kaudu levivad nakkushaigused. »
Epidemioloogianõunik selgitas, et tänapäeva desinfektsioonivahendid hävitavad piisava kontaktiaja jooksul nii haigusttekitavad bakterid kui ka viirused, ent tegelikult piisab ka tavalistest pesemisvahenditest, et iga päev koristades hoida mängutubade pinnad ohutu ja puhtana.
«Kui me näeme, et Eestis olukord selles suhtes halveneb, siis me tõenäoliselt taotleme, et need seadusesätted meil ka kehtestatakse aga senini, ma võin öelda, et Eestis tervikuna nii inimestel kui ka mitmesugustes lasteasutustes ei ole hügieen olnud sedavõrd halb, et me oleksime pidanud seaduse jõuga hakkama nõudma puhtust ja desinfitseerimist,» selgitas Kutsar.
Mees lisas, et normaalses kultuurriigis selliseid rangeid nõudeid õigussätetega ei kehtestata: «Arvestatakse sellega, et puhtus algab kodust, koolist ja lasteaiast. Alates maast madalast õpetatakse puhtuse hoidmine ära, alates käte pesemisest vee ja seebiga ja hammaste pesemisest. Põhimõtteliselt sellest piisab. »
Terviseameti epidemioloogianõunik kinnitas, et lapsevanemal on õigus mängutoa haldajalt küsida, millal toda kohta viimati puhastati. «Ta peab saama objektiivse ja selge vastuse. Peavad olema puhastamisgraafikud, kus lausa kellajaliselt on ära märgitud, et sel ja sel kellaajal tehti selline ja selline puhastus ja lapsevanemal on õigus seda nõuda,» ütles Kuulo Kutsar.