Foolhape on vajalik terve lapse sünniks

Tavapäraselt toitudes saab foolhapet näiteks rohelistest köögiviljadest ja kaunviljadest, seega on üks tervislik ja värske salat toidulaual igati asjakohane ning pealegi lihtne valmistada. Foto: Corbis/Scanpix

Väärarenguga beebi sündides asendub rõõm lapsesaamisest õige ruttu ahastuse ja murega. Võtmesõna terve beebi sünniks on foolhape ehk vitamiin B9 ja selle vaeguse ennetamine, kirjutab Tallinna lastehaigla lastekirurg Ann Paal. 

Eestis sünnib suhtarvudes rohkem väärarengutega lapsi kui meie lähinaaberriikides. Kaasasündinud väärarenguid ja haigusi saab tänapäeval küll edukalt ravida, aga päris terveks need lapsed kahjuks siiski ei saa.

Eriti puudutab see närvisüsteemiga seotud väärarenguid, kuna närvisüsteem on elu alus. Viimase kümnendi teadusuuringud on tõestanud, et loote väärarenguid saab vähendada profülaktika abil.

Lastearstide ja haigekassa koostöös on valmimas esimene seda valdkonda tutvustav teavitusmaterjal noortele naistele, mida mõne kuu möödudes võib leida nii koolidest kui perekeskustest.

Raseduse algus oluline

Kui mehe ja naise sugurakk saavad kokku, on loote arengu heaks stardiks hädavajalik foolhappe küllaldane tase organismis. Sugurakkude kokkusaamise järel algab loote kujunemine ja kasvamine.

Seega peaks kohe tekkima väga palju uusi täisväärtuslike rakke. Uute rakkude tekkes on aga foolhappe molekulidel võtmeroll.

Raseda naise organismis suureneb foolhappe vajadus kohe kaks korda, sest loode saab toitained ema käest. Sellepärast rõhutataksegi, et sünnitusealise naise kehas peaks igal ajal olema piisavalt foolhapet, et võimalik rasedus esimestest minutitest hea alguse saaks.

Näiteks Saksamaal teab iga koolitüdruk, et foolhape on «terve beebi vitamiin» ja seda on kasulik iga päev tarvitada.

Vajalik foolhape

Foolhape ehk vitamiin B9 kuulub veeslahustuvate B-vitamiinide gruppi. Inimorganism ei suuda ise kõiki vitamiine toota, vaid peab need saama toidust.

Foolhappe molekulid organismis panevad aluse valkude sünteesile ja kontrollivad seeläbi uute rakkude kujunemist ja kasvamist. Seedimise käigus suudab toidus sisalduvast foolhappest meie organismi kudedesse imenduda vaid veerandik.

Tavalises olukorras sellest piisab, kuid väheks jääb eriolukordade puhul – raseduse, raske haiguse, nälja või geneetilise eripära korral.

Toidu seedimist sooles mõjutavad seal olevad bakterid, organismi seedenõrede hulk ja soole limaskesta seisund. Foolhappe imendumist soolest halvendavad kroonilised mao- ja soolehaigused, paljud ravimid (eriti krambivastased rohud, rasestumisvastased pillid ja hormoonid), narkootikumid, alkohol ja nikotiin.

On teada, et ligi veerandil inimestest võib organismi suhteliselt vähene foolhappe sisaldus olla pärilik omapära. Inimesed, kes ei saa piisavalt foolhapet, on üldiselt haigemad, nende järglaste seas on suurem protsent väärarenguga lapsi, nende viljakus on madalam ja elus toimetulek kehvem.

Rasedal suurem vajadus

Rasestudes suureneb vitamiin B9 vajadus ema organismis mitu korda. Eriti ohtlik on foolhappe madal tase lootele, sest foolhappe puudusel ei toodeta organismis vajalikul hulgal uusi rakke ja seetõttu suureneb loote väärarengu risk.

Foolhape reguleerib ja kontrollib organismis valkude ainevahetust ja uute rakkude teket. Raseduse esimesel 28 päeval on loode vitamiinivaeguse suhtes üliülitundlik.

Ka üldarengu seisukohalt sõltub kogu lapse tulevane elu looteperioodist. Halvasti kulgenud rasedusest sündinute seas on hilisemas elus rohkem käitumisprobleemidega, viletsama õpivõimega ja nõrga tervisega lapsi.

Riskirühma kuuluvaks loetakse naisi, kellel on endal kroonilisi haigusi, kellel on sündinud haige laps või on olnud enneaegseid raseduste katkemisi või kui lähisugulaste seas on väärarenguga sündinuid.

Samuti peetakse riskirühma kuuluvaks naisi, kes elavad väga pingelist ja stressirohket elu ja toituvad seejuures halvasti, või naisi, kes kasutavad mõnuaineid, suitsetavad või joovad tihti alkoholi.

Kui palju on soovitatav?

Uuringud on näidanud, et madal foolhappe tase organismis võib soodustada juuste varast hallinemist, halvendada õpivõimekust, soodustada Alzheimeri tõve kujunemist, halvendada meestel sperma kvaliteeti, suurendada südame veresoonte lupjumist ning seeläbi suurendada ka infarktiohtu.

Tavalisest suurem vitamiinivajadus on stressi ja raskete haigusseisundite korral. Sageli tuleb foolhappe defitsiiti ette eakatel inimestel, sest vananemisest tingitud soole limaskesta muutuste tõttu ei imendu foolhape soolest korralikult.

Vitamiini B9 profülaktiliselt tarvitada on tegelikult kasulik igas eas inimestel.

Eesti toitumissoovituste alusel peaks täiskasvanud saama vähemalt 300 mikrogrammi  foolhapet päevas, fertiilses eas naised aga 400 mikrogrammi päevas. Lihtsaim viis foolhapet saada on süüa tasakaalustatud ja tervislikult valmistatud toitu. Vähemalt 1/3 päevatoidust peaks moodustama puu- ja juurvili ning võimalikult töötlemata kujul, naturaal­selt.

Kriisiolukordades ainult tervislikust toidust aga ei piisa. Kiiresti ja garanteeritult aitab foolhappe vajadust rahuldada sünteetilisel teel valmistatud foolhappepreparaat. Eestis on see müügil apteekides tablettidena või polüvitamiinides.

Tööstuslikult toodetud preparaadis sisalduv foolhape on imendumisvõimelisem – sellest suudab keha omastada 80 protsenti. See aitab kiiresti tõsta ja hoida organismile kasuliku ja vajaliku foolhappe taset ning võimalikud raskused loodusliku foolhappe omandamisel pole seega probleem.

Apteekides on 300-mikro­grammised foolhappetabletid saadaval käsimüügis, lisaks leidub seda enamiku multivitamiinide koostises.

Kõik fertiilses eas naised peavad teadvustama foolhappe tähtsust ning teadlikult jälgima oma tervise seisundit ja toitumist, hoolitsedes enda eest igas olukorras. Elujõulisuse võti on tasakaalustatud toitumises, ent vajadusel on soovitatav aegsasti kasutada lisaks ka foolhapet tablettidena.

Tasub teada!

•    Väärarenguga vastsündinute osakaal on Eestis lähiriikidega võrreldes suurem.
•    Foolhappevaegus raseduse esimese 12 nädala jooksul võib põhjustada loote raskekujulisi väär­arenguid.
•    Foolhappevaegus rasedal võib põhjustada raseduse katkemise ja enneaegse sünnituse, aga ka rasedustoksikoose, verejookse või aneemiat nii emal kui lapsel.
•    Lootel võivad tekkida ajukahjustused ja muud arenguhäired, mis hilisemas elus avalduvad lapse aeglase arengu ja kehva õppimisvõimena.
•    Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) deklareeris juba 1992. aastal, et foolhape on tervete järglaste saamiseks oluline vitamiin.
•    Kõikidel sünnitusealistel naistel on soovitav saada 400 mikro­grammi foolhapet päevas. Kui toit on mitmekesine, sisaldab rohkelt puu- ja köögivilju, siis enamasti ei ole vaja tarvitada vitamiinipreparaate.
•    Riskirühma kuuluvatele naistele on soovitav 4 milligrammi foolhapet päevas neli nädalat enne rasestumist ja 12 nädala kestel raseduse algusest.
•    Raseduse ja imetamise ajal tuleb süüa mitmekülgselt ja täisväärtuslikult. See aeg on parim muudatuste tegemiseks kogu pere elustiilis, sest tervislikud valikud pere toidulaual on olulised nii laste kui ka vanemate tervisele.

Allikas: Ann Paal, www.toitumine.ee

Näidismenüü

Menüü annab toiduenergiat 2000 kcal ja sisaldab 400 mikrogrammi foolhapet. Foolhappe parimateks allikateks on rohelised köögiviljad, kaunviljad ja maks, ent seda leidub ka teraviljatoodetes, piimatoodetes ja puuviljades.
•    Hommikusöök: tatrapuder, teraleib tomatiga, kohv, jogurt
•    Vahepala: porgand
•    Lõunasöök: keedetud kartul hautatud kalaga, kapsa-apelsini-porrusalat, paprika, Hiina kapsa ja lehtsalati segusalat, teraleib, keefir ja magustoiduks müslibatoon
•    Vahepala: banaan
•    Õhtusöök: makaronid kanakastmega, spinati- ja munavorm, rohelise sibula salat koorega, teraleib tomatiga, tee, õun

Allikas: TTÜ Toiduainete Instituut