:format(webp)/nginx/o/2020/10/30/13445326t1ha8f2.jpg)
/nginx/o/2008/06/13/49245t1h6b7e.jpg)
Tallinnas toimunud arstide konverentsil tõdeti, et kaasaegne arstiabi võib patsiendile olla sama ohtlik kui mägironimine või
benji
-hüpped.
Ekspert: ravil viibimine on sama ohtlik kui mägironimine
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellise võrdluse tõi konverentsil Euroopa Arstide Alalise Komitee patsienditurvalisuse töögrupi kõneisik Jesper Poulsen Taanist.
Arstiabis valitsevate ohtude tõsiduse kirjeldamiseks tõi ta veel ära Ameerika Ühendriikide statistika, mille järgi sureb seal ravivigade tõttu aastas ligi 50 000 kuni 100 000 patsienti. Et lennunduses oleks sama palju hukkunuid, peaks üks täislastis ehk 400-500 reisijaga Boeing alla kukkuma igal nädalal. «Kui see oleks nii, siis ei lendaks enam keegi,» ütles taanlane.
Vigade hulgast hakkas meditsiinimaailm Poulseni sõnul aimu saama alles 1990. aastatel, mil alustati vastavate uuringutega. Enamik uuringutest on tänaseks jõudnud järeldusele, et ravivigade tõttu jääb kauemaks haiglasse või koguni sureb ligikaudu kümnendik patsientidest.
«Süsteem pole praegu turvaline, kuid asjad oleksid hoopis halvemad, kui tervishoiutöötajad poleks nii valvsad ja ettevaatlikud, kui nad praegu on,» lausus Poulsen.
Olukorda saaks aga siiski ka paremaks teha ja selleks tuleb taanlase arvates muuta tervishoiusüsteemi. Lõpetama peaks näpuga näitamise, süüdistamise ja karistamise. Vigadest tuleb õppida ning seda saab teha alles siis, kui vigasid tunnistatakse.
Taanis on Poulseni sõnul tänaseks jõutud selleni, et tervishoiutöötajad annavad oma vigadest ise rohkem teada ja julgevad neid ka kolleegidega arutada.