/nginx/o/2009/04/27/169571t1h38da.jpg)
Sotsiaalministeeriumi terviseinfo ja analüüsi osakonna juhataja Liis Rooväli rääkis, et Eesti mehed käituvad riskantsemalt, kuid raske on kõigil - nii meestel kui naistel.
Ekspert: Eesti mehed käituvad eurooplastest riskantsemalt
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meeste hulgas on tõepoolest tööpuudus suurem kui naiste hulgas ja töö olemasolu on üks tervise tegureid ning majandusliku toimetuleku alus. Samas ei ole ma nõus väitega, et mehed on rohkem kannatanud kui naised - raske on kõigil, enamuste perede sissetulekud on vähenenud, raskem on peredel, kus kasvavad lapsed ja üks või mõlemad vanemad on jäänud tööta,» rääkis Rooväli.
Rooväli aga nendib, et masu otsest mõju tervisele on täna veel vara hinnata, sest mõju tervisele avaldub hiljem. Samuti saadakse infot tervisenäitajate kohta teatud ajalise nihkega.
«Näiteks viimased avaldatud andmed eeldatava eluea kohta pärinevad 2008. aastast ja siis meil meeste eluiga hoopis kasvas 1,5 aastat võrreldes 2007. aastaga. Naiste eluiga kasvas samal ajal 0,5 aastat. Samuti kasvas meeste tervena elatud eluiga kiiremini kui naistel,» selgitas Rooväli.
2009. aasta eeldatava eluea ja tervena elatud eluea andmed avaldatakse teisel poolaastal. Samuti avaldatakse teisel poolaastal suremuse ja haigestumuse andmed 2009. aasta kohta.
«Suuremaid küsitlusuuringud, mis mõõdavad muutusi tervisekäitumises, ei tehta aga igal aastal, näiteks Tervise Arengu Instituudi poolt teostatav tervisekäitumise uuring toimub iga kahe aasta tagant - viimane korraldati aastal 2008, järgmine toimub sel aastal ja selle tulemusi saame teada alles 2011. aasta alguses,» rääkis Rooväli.
Rooväli kinnitusel esineb tervise ebavõrdsust soo, vanuse, hariduse ja sissetuleku osas ka teistes riikides. «Meeste eeldatav eluiga on meil paraku üks Euroopa Liidu madalamaid, Eesti mehed käituvad palju riskantsemalt, kui keskmine eurooplane ja sellega tuleb tegeleda,» sõnas Rooväli.
Rooväli loetleb üles mitmeid meetmeid, millega riik pehmendaks masu mõju inimkapitalile - tugevdada sotsiaalset võrgustikku, pakkuda tööturumeetmeid, ümber- ja täiendõpet, pooleli jäänud haridustee jätkamist, nõustamisi. «Siin ei saa vahet teha meestel ja naistel.»