/nginx/o/2010/03/17/333450t1ha101.jpg)
Tartu Ülikooli emeriitprofessor Selma Teesalu kinnitab, et kella keeramisest tingitud elurütmi muutumine ei põhjusta mitte ainult unehäireid, stressi, töö- ja liiklusõnnetusi, vaid mõjub laastavalt ka südamehaigetele ja diabeetikutele.
«Terve inimene kohaneb une- ja söögiaegade muutumisega paari nädala jooksul, aga lastel võib selleks kuluda kuni kaks kuud - kellakeeramine mõjub halvasti isegi veel ema kõhus olevatele tulevastele ilmakodanikele,» rääkis Teesalu
.
Tervel inimesel tekitab kellakeeramine hommikust uimasust, millega vähenevad töövõime ja reageerimiskiirus, lastel võib kaduda söögiisu.
Rootsis korraldatud uuring näitas, et suveajale üleminek suurendab südamerabanduste arvu. Suurima löögi all on aga rangest päevakavast sõltuvad diabeetikud.