Lühemad ooteajad, lihtsam sobivate doonorite leidmine ning kvaliteedi ja ohutuse tagamine - need on üleeuroopalise elundisiirdamise reeglite põhieesmärgid, mis said europarlamendi keskkonna ja rahvatervise komisjoni liikmete heakskiidu.
Riikidevaheline koostöö tagaks rohkem elundisiirdamisi
29. märts 2010, 18:26
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Iga päev sureb ELis 12 inimest, kes ei jõudnud ära oodata elundisiirdamist. Praegu ootab elundisiirdamise võimalust Euroopas ligi 60 000 inimest, kirjutab meditsiiniuudiste portaal
.
Möödunud aasta detsembris tegi Euroopa Komisjon ettepaneku elundisiirdamise ühiseks turuks ELis. Praegu tegelevad riikideülese elundisiirdamisega kaks organisatsiooni: Eurotransplant (Austria, Benelux, Horvaatia, Saksamaa, Sloveenia) ja Scandiatransplant (Rootsi, Taani, Soome, Norra, Island).
Direktiivi ettepanekus nähakse ette, et iga liikmesriik loob või määrab pädeva riikliku ametiasutuse.
«Eesmärk on rohkem elundeid suuremale hulgale patsientidele,» kommenteeris europarlamendi raporti koostaja Miroslav Mikolášik. See nõuab suuremat riikidevahelist koostööd - hetkel ei kuulu ligi pooled liikmesriikidest elundisiirdamisega tegelevatesse organisatsioonidesse.
Andres Perello Rodriguezi raport, mis on saanud keskkonna- ja tervisekomisjoni heakskiidu, toetab tegevuskava, soovitades inimestele elundidoonorlust pakkuda siis, kui tehakse avaldus passi või autojuhilubade saamiseks.
Parlament hääletab elundidoonorluse küsimuste üle 18. mail toimuval istungil.