Sel aastal on märgatavalt kasvanud haigestumine enteroviirusmeningiiti ja kui suvel oli palju haigestunuid Tartumaal, siis nüüd on haigus levinud Jõgevamaale.
Suvine meningiidipuhang kestab edasi
14. oktoober 2013, 14:08
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Suvel oli Lõuna-Eestis viirusliku meningiidi puhang, mis nüüd on raugemas,» rääkis Tartu Ülikooli Kliinikumi pressiesindaja Kristi Tael. Ta lisas, et viimastel nädalatel on lastekliinikusse pöördunud mõned lapsed Jõgevamaalt.
Terviseameti andmetele on selle aasta üheksa kuuga Eestis registreeriti 233 enteroviirusmeningiidi haigusjuhtu, mida on üle 200 korra enam kui eelmisel aastal. Mullu registreeriti kokku 26 enteroviirusmeningiiti haigestumist.
Haigusjuhte on registreeritud pea kõikides maakondades, va Hiiu-, Saare- ja Valgamaal. Enim oli haigestumisi Harju- (73 juhtu, sh Tallinn), Tartu- (63 juhtu) ja Ida-Virumaal (37 juhtu).
Haigestumise tõus algas juunis 18 registreeritud haigusjuhuga, maksimaalne haigete arv 102 haigestumist registreeriti juulis, augustis oli haigestumisi 69. Septembris on märgata haigestumise langust, registreeriti 42 juhtu. Kaks-kolmandikku haigestunutest olid kuni 14-aastased.
Tartu Ülikooli Kliinikumi arsti Eda Tamme sõnul esineb viiruslikku meningiiti aasta jooksul üksikjuhtumeina ikka. «Kirjanduse andmeil käitub see viirus nii kõikjal Euroopas, et vahepeal on vaikus ja siis ilmub see kuskil välja suure puhanguna. Miks, sellele küsimusele vastust alati ei leitagi,» tõdes Tamm. Ka Tartus ei täheldatud arsti sõnul mitte ühtegi kindlat allikat, kust see võiks tulnud olla. Haigestunud lapsed olid pärit linna eri nurkadest.
Viimane haigestumise tõus Eestis oli 2010. aastal, mil haigestus 107 inimest. Ka siis olid enamus haigestunutest kuni 14-aastased lapsed.
Viirusliku meningiidi esinemissageduse tõusu täheldati tänavu ka teistes riikides, sh Lätis, Leedus, Venemaal. Enteroviirusnakkused levivad maist septembrini. Sagedamini haigestuvad lapsed, noorukid ja nooremad täiskasvanud.
Peiteperiood kestab kuni 10 päeva. Enteroviirusnakkuse haigusvormid on mitmekesised alates kergekujulisest neelupõletikust kuni ajukelme- ja ajupõletikuni. Küllalt sageli kulgeb enteroviirusnakkus haigusnähtudeta või kergete gripisarnaste nähtudega. Tõsistematel juhtudel võivad esineda tugev peavalu, palavik, oksendamine, valguskartus ja kuklakangestus.
Nakkusallikaks on haige või haigusnähtudeta inimene. Enteroviirused levivad fekaal-oraalsel teel, s.t. nakatunud inimese väljaheitest kätele ja kätelt suhu, samuti viirustega saastunud vee ja toitudega või harvem piisknakkuse teel õhu kaudu. Ka pärast paranemist võivad haigustekitajad erituda seedetrakti kaudu mõne nädala jooksul.
Haigestumise vältimiseks tuleb täita hügieeninõudeid, eeskätt pesta hoolikalt käsi vee ja seebiga pärast tualeti kasutamist ja enne söömist. Haige kodus mitte kasutada temaga ühiseid käterätikuid, nõusid, söögiriistu või muid haige poolt kasutatavaid esemeid ning puhastada tualettruumi desinfitseerivate ainetega.
Kui haigestunu on laps, anda talle haiguse ajal ainult kergesti pestavaid mänguasju, mida tuleks pesta võimalikult sageli ning mitte kasutada pehmeid või karvaseid mänguasju.