Harju maakohus mõistis 30-aastase mehe süüdi oma lapsele ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamises. Isa raputas nutvat last nii, et ta kaotas teadvuse.
Imiku raputamine lõppes ränga traumaga
Süüdistuse kohaselt võttis mees tänavu veebruaris neljakuusel tütrel mõlema käega kaenla alt kinni ja raputas teda lühikese aja jooksul tugevalt, et nutvat last rahustada, teatas Põhja ringkonnaprokuratuur. Raputamise tagajärjel kaotas aga laps teadvuse, tal tekkisid hingamisraskused ning ta toimetati eluohtlikus seisundis haiglasse. Haiglas diagnoositi tüdrukul sisemised vigastused, mis viitavad raputatud lapse sündroomile. Arstidel õnnestus siiski lapse elu päästa ja püsivaid tervisekahjustusi tal ei tekkinud.
«Mees ei teadnud, et lapse raputamisel võivad olla nii rängad tagajärjed, kuid arvestades lapse vanust ja raputamise intensiivsust, oleks ta pidanud oma tegevuse ohtlikkust mõistma. Isa süüd vähendab see, et ta kutsus lapsele kohe kiirabi ja kahetses juhtunut südamest,» ütles Põhja ringkonnaprokuratuuri vanemprokurör Lea Pähkel.
Kohus mõistis mehele kokkuleppemenetluses kaheksakuulise vangistuse, mida ei pöörata reaalselt täitmisele, kui ta ei pane kolmeaastase katseaja jooksul toime uut kuritegu, täidab kriminaalhooldaja kontrollnõudeid ja osaleb sotsiaalprogrammis. Seadus näeb ettevaatamatusest raske tervisekahjustuse tekitamise eest ette kuni üheaastase vangistuse.
«Nüüd kohtus olnud juhtumi puhul laps teadaolevalt püsivaid tervisekahjustusi ei saanud, aga paljud lapsed nii kergelt ei pääse. Raputamise tagajärjeks võivad olla ka lapse arenguhäired ja invaliidistumine. Umbes veerand kuni kolmandik raputatud lapse sündroomiga lastest sureb,» ütles vanemprokurör Pähkel.
Aastail 2004–2013 on Põhja prefektuuri lastekaitsetalituse menetluses olnud kokku kaheksa juhtumit, kus on selgelt tuvastatud raputatud lapse sündroom. Kõik need lapsed on olnud nooremad kui aastased, neist kaks on praeguseks surnud. «Anatoomiliste erisuste tõttu on raputamisest tingitud vigastustele eriti vastuvõtlikud just alla kahe aasta vanad lapsed,» lisas Pähkel.
Nelja uuritud juhtumi puhul on kohus süüdi mõistnud lapse ema ja ühel juhul isa. Samuti on praegu menetluses üks juhtum, kus süüdistatav on lapse isa. Kahe kriminaalasja menetlus lõpetati, sest last olid hoidnud erinevad inimesed ja tagantjärele polnud võimalik välja selgitada, kes lapsele vigastuse tekitas.