Päevatoimetaja:
Marilin Vikat

15 levinud müüti toitumise kohta

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Toimetaja: Tiina Kaukvere
Copy
Külmutatud aedviljad.
Külmutatud aedviljad. Foto: Panther Media/Scanpix

Tervise Arengu Instituudi portaal toitumine.ee vahendab toitumisteadlase Tiiu Lieberti kirjeldatud müüte toitumise kohta. Toome mõned põnevamad müüdid ka Tarbija24 lugejateni.

1. Müüt: külmutatud köögiviljad on madala toiteväärtusega.

Külmutatud köögiviljasegud on valmistatud tavaliselt hooajal, mil viljade vitamiinide sisaldus on maksimaalne ja nende säilitamisel on vitamiinide kaod suhteliselt väikesed.

2. Müüt: ma pole paks, mul on lihtsalt jäme kont.

On meditsiiniline fakt, et näiteks ühepikkuste meeste luude raskuse erinevus ei ületa tavaliselt 500 grammi. Seega saab kontide süüks ajada umbes pool kilo ülekaalu.

3. Müüt: söömine pärast kella 20 teeb paksuks.

Ei ole tähtis, millal sa sööd, vaid kui palju sa sööd. Kaal kasvab siis, kui söögist-joogist saadud energiahulk ületab energia kulutamise. Tõsi, õhtuti ei ole tõesti kasulik palju süüa, sest seedimine häirib und.

4. Müüt: mõned toidud, nagu greibid, seller ja kapsasupp põletavad rasva.

Kahjuks ei ole olemas selliseid toite, mis põletaksid rasva. Mõned toidud, näiteks kofeiini sisaldavad toidud, kiirendavad küll ainevahetust, kuid see mõju on lühiajaline.

5. Müüt: kohupiim on tervislik ja seda võib süüa nii palju, kui hing ihkab.

Päris nii see pole. Kohupiim on küll kasulik, kuid peidetud rasvasisaldusega piimatoode. Sellised salaohtlikud toiduained on ka pirukad-koogid-saiakesed, rasvane juust ja vorst. Kohupiim sisaldab märkimisväärselt valke, kuid liiga suur valkude kogus toidus kurnab neerusid. Ja maitsestatud kohupiimakreemid sisaldavad sageli küllalt palju suhkrut.

6. Müüt: saunas saab liigsetest kilodest lahti.

Kahjuks ei saa. Saunas kaotame rohkesti vedelikku, kuid joomise käigus taastub kaal kohe.

7. Müüt: light-tooteid süües saab kiiresti kaalus alla võtta.

Ainult sellest ei piisa, kogu toiduvalik tuleb üle vaadata, soovitatav on ka rohkem liikuda.

8. Müüt: kes teeb sporti, võib kõike süüa.

See pole päris tõsi. Kahtlemata on sportimine kasulik ja suurendab ka energiakulutust, kuid võib tõsta ka söögiisu. Kes pärast sportimist kaks tahvlit šokolaadi sööb, ei pruugi alla võtta mitte grammigi.

9. Müüt: munad sisaldavad palju kolesterooli, sellepärast tuleks neist loobuda.

Munarebu sisaldab küll palju kolesterooli, kuid vere kolesteroolitaset tõstab pigem suur küllastunud rasvhapete sisaldus toidus. Muna sisaldab rikkalikult vitamiine, munavalk on väga kõrge toiteväärtusega. Terve inimene võib riskivabalt süüa 3–4 muna nädalas.

10. Müüt: paastumine on tervislik viis organismi puhastada.

Nälgimise ajal hakkab keha energiaallikana kasutama oma kudesid. Aju peamiseks energiaallikaks on glükoos, mille varusid jätkub meie organismis vähem kui ööpäevaks. Kui valguvarud on otsas, siis hakkab organism sünteesima glükoosi aminohapetest, lagundades skeletilihaste, maksa jt. organite valkusid. Paastumine kahjustab tervist ja on mõttetu, selle kahjulikud tagajärjed võivad avalduda pikema aja möödudes.

11. Müüt: suhkru söömine teeb paksuks.

Jah, aga ainult siis, kui suhkrusisaldusega toidust ja jookidest saab ülemäärast energiat, mis ära ei kulu.

12. Müüt: pruun suhkur on tervislikum kui valge suhkur.

Tavaliselt saadakse pruun suhkur melassi lisamisel valgetele suhkrukristallidele. See tõstab veidi pruuni suhkru mineraalainete sisaldust, kuid nii tühiselt, et tervisele see küll mõju ei avalda. Pruuni ja valge suhkru maitseomadused on erinevad, kuid muud erinevused minimaalsed.

13. Müüt: paljusid toiduaineid ei tohi süüa koos.

On väidetud, et näiteks süsivesikuid ja valke sisaldavaid toiduaineid ei tohi üheaegselt süüa, sest inimese seedeorganid ei suuda neid koos seedida ja seetõttu tekib liigne kaal. See ei vasta tõele. Inimene on segatoiduline, meie seedesüsteem kohaneb hästi söödava toiduga ja eritab just neid seedeensüüme, mida on vaja erinevate toitainete seedimiseks. Ainult mõningate haiguste, näiteks toiduallergia puhul peab loobuma teatud toiduainetest.

14. Müüt: destilleeritud vee rohke joomine aitab puhastada organismi.

See võib tervist lausa ohustada, kuna destilleeritud vesi ei sisalda mineraalaineid ja rohkel joomisel viiakse paigast ära rakkude vedelikutasakaal: liigne vesi tungib rakku, rakud paisuvad ja võivad kahjustuda.

15. Müüt: pits alkoholi annab sooja.

See mulje on petlik. Alkohol suunab vere nahakapillaaridesse ja paneb õhetama. Tegelikult alkohol jahutab keha.

Allikas: «Toitumine: müüdid ja tegelikkus» Tiiu Liebert

Tagasi üles