Tervise eest tuleb hoolt kanda ka kevadel

Esimestest soojadest ja päikeselistest päevadest vaimustusse sattuvad noored kipuvad sooje riideid seljast visates unustama, et kevadilm on petlik. Foto: Priit Simson

Ehkki kevadpäike soojendab nii keha kui hinge ja pühib pikast talvest tekkinud masenduse, tuleb nüüdki oma tervise eest hoolt kanda, sest heitlikud ilmad võivad kergesti nina nohuseks ja kurgu kibedaks teha.

Pirita perearstikeskuse juhataja Kaja Arbeiteri sõnul see kevad varasematest eriti ei erine – ikka samad viirused, mis alati. Rohkem tuleb nüüd, pärast pikki pühasid perearsti juurde lapsi, sestap manitseb doktor noori esimestest soojadest ilmadest mitte liigselt vaimustusse sattuma ja ikka ennast soojalt riidesse panema. Ei maksa unustada ka seda, et mitu korda päevas tuleb käsi pesta.

Värskes õhus viibimine ja aktiivne tegevus on praegu igati omal kohal. Nagu ka värske ja tervislik toit, mida üha enam poeletile tuleb. «Kindlasti ei tasuks nüüd enam nii palju toas arvuti ees istuda,» soovitab tohter.

Kuna tasapisi hakkavad puud ja põõsad õitsema, võivad vesine nina ja põletikulised silmad olla allergilise reaktsiooni tundemärk. Paljudele on see igakevadine häda, mille vastu rohi teada. Apteegi käsimüügis on vastavad tabletid ja aerosoolid vabalt saada. Kui aga enesetunne ei parane, tuleb panna aeg kinni perearsti vastuvõtule. Raskematel juhtudel tehakse allergiatest.

Perearstikeskustes tööd siiski jagub. Arbeiter on tähele pannud, et viimastel päevadel tuleb arsti juurde rohkem inimesi mitmesuguste südamevaevustega, näiteks on sagenenud rütmihäired. Ta ei oska öelda, tuleb see sompus ilmast, äkilisest soojenemisest või millestki muust. «Eks meid mõjuta kõik ümbritsev, loodus eriti,» tõdeb ta.

Erilist depressiivsust üldise masu foonil pole perearst enda sõnul tänavu täheldanud. Küll aga avaldas ta lootust, et positiivsed uudised ja üha kõrgemalt käima hakkav päike tõstavad inimeste toonust ja muudavad nad haigustele vähem vastuvõtlikuks.

Tallinna kiirabi ravijuht Katrin Koort ütles, et suhteliselt palju tuleb praegu abi anda lastele ägedate ülemiste hingamisteede haiguste tõttu. Nende arv ei näita vähenemise märke, olles samal tasemel viirusinfektsiooni tippajaga. «Haigused pole midagi erakorralist, kuid kuna perearsti juurde on vist raske pääseda, siis kutsutakse kiirabi,» lausub ta.

Kiirabi väljakutsete arv ei sõltu ravijuhi sõnul mitte niivõrd aastaajast, kuivõrd rahalistest võimalustest. «Kui inimesel raha pole, jätab ta vahel väga vajalikud ravimid ostmata ja haiguse ägenedes satubki meie juurde,» tõdes kiirabiarst.

Kuna libedus on nüüd möödanik, traumasid väga palju ei juhtu. Koorti sõnul on viimasele ajale iseloomulik, et trauma saanud pöörduvad ise erakorralise meditsiini vastuvõttu ega kasuta kiirabiautot taksona. Enamikul juhtudest on viga saanud inimene ju täiesti liikumisvõimeline.

Kui aastaaegadest rääkida, siis on suvel kiirabil märksa vähem väljakutseid. «Siis on inimestel muudki teha kui põdeda, pealegi kolib osa linnast ära,» nendib ravijuht.